Kas me oleme jälginud, kuidas laps õpib?

Oh yeah[1]Ma ei mäleta, kuidas õppisin kõndima ja rääkima, aga kaherattalise üsna suure rattaga sõitmaõppimine on mul hästi meeles. Esialgu toetas mind isa, kes pakiraamist kinni hoidis, kuid suurest huvist rattasõidu selgekssaamise vastu jäi sellest väheks. Üksi proovisin kõigepealt siledal teel, kuid ratas ei liikunud edasi, ja enne kaldus küljele, kui ma pealegi sain. Läksin kallakule, endal süda puperdamas sees, kuid see ei lugenud. Veel täna meenub suur rõõm, kui saingi ise rattale ja sõitsin, kuid siis tuli mõelda juba, kuidas peatuda ja ratta pealt maha saada. Esimesed korrad lõppes sõit kukkudes, kuid üsna varsti peale mitmeid päevi harjutamist oskasin ilma kukkumata rattasõitu nii alustada kui lõpetada. Milline ehe rõõm ise õppimisest! 

„Me peame õppima lastele vabadust andma, et nad tahaksid tegeleda õige asjaga. Oluline pole oma tahte lastele peale sundimine ja vaeva nägemine sellega, et lapsed meie arvates õigeid asju teeksid. Lastel tuleb lasta kogeda, mis on nende jaoks õige ja seejärel sellega tegeleda. Iga surve veenmise abil on küsitav ja sisaldab vägivalda“, kirjutab Rita Laube raamatus „Loomulik õppimine uudishimule ja huvile toetudes. Kaherattalise jalgrattaga sõitmaõppimine oli siis ja selles keskkonnas just see õige tegevus ja mitte varem või hiljem. Keegi ei veennud, tegemist oli õppija enda huvi ja tahtega. Ja tegelikult ei olnud vaja ka õpetajat, kes õpetaks, vaid tuli ainult kedagi jälgida, kes juba oskas kaherattalise jalgrattaga sõita.

Elmo Nüganen ütles peale Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontserti: „Kui mul ei oleks endal lapsi, poleks ma osanud ka nii lavastada. Olen lasteaias lastel järel käinud, näinud, kuidas nad mängivad ja mõtlevad, see on andnud väga palju inspiratsiooni.“ Ka Šveitsis Spiel- und Lernort´is töötav sotsiaalpedagoog, kunstiõpetaja, ema ja täiskasvanute koolitaja Rita Laube ütleb juba nimetatud raamatus: „Tuleb aeg, kus täiskasvanud inimene hakkab lastelt õppima. Me õpime tõeliselt kuulama, tõeliselt nägema. Lapsed näitavad meile teed, kui me oleme selleks avatud ja püüame neid mõista, südamega mõista. Täiskasvanu, kes iseendaga hästi läbi saab, on oma eheduse säilitanud, kes ennast usaldab, suudab seda kõige paremini. Harva möödub päev, mil ma mitte midagi juurde ei õpi“. Rita Laube kirjutas raamatu sel ajal, kui ta tegeles rasketes peresuhetes olevate lastega.

Raamat on mõeldud eelkõige lastevanematele, lasteaia ja algklasside õpetajatele. Trükis valmib hiljemalt septembris 2014, kuid tellida saab juba täna meiliaadressil marika@meistritekool.ee. Originaalraamat on 130 lehekülge, eestikeelne raamat maksab 18.90 ja jõuab tellijateni üldjuhul pakiga.

 

Share Button