Kriitiline sõber Inglismaal ja Eestis

Inglise koolide kvaliteedihindamise süsteemi QISS-i juhataja Linda Leith on mitmel korral Eestit külastanud ja tutvustanud kriitiliste sõprade tegevust Inglismaal. Tema sõnul on kriitiline sõber usaldusväärne isik, kes toetab kooli arengut. Kriitiline sõber on ekspert, kes on koolijuhi poolt kooli kutsutud. Kui koolijuht on sobiva isiku valinud, siis tuleb kriitiline sõber kooli ning vestleb koolijuhiga. Koos pannakse paika tegevuskava ning piirid, mille raames tegutsema hakatakse. Koolijuhi ja kriitilise sõbra vahel saab alguse väljakutseid pakkuv suhe. Kriitiline sõber küsib koolijuhilt ebamugavaid küsimusi erinevate valdkondade kohta. Ta osutab teatud probleemidele ja võib näiteks soovitada koolijuhil külastada mõnda teist kooli, et vaadata, kuidas seal need probleemid on lahendatud. Seega suunab kriitiline sõber ka koole koostööle. Suhtlus koolijuhi ja kriitilise sõbra vahel võib olla väga pikaajaline (13. mail 2014 TÜ eetikakeskuse korraldatud kohtumise kirjaliku kokkuvõtte põhjal).

Täna on ka Eestis võimalik leida kooli kriitiline sõber sarnaselt Inglismaale. Meistrite Kool OÜ koolitaja-konsultant toob välja võimalused sellise koostöö lõpuks:

1) kõigi haridusasutuste (lasteaiad, koolid jne) võrk koostöös kogukonna arvamusliidritega on korrastatud, kaasates huvi ja vajaduse korral nii naaberomavalitsusi kui lausa kogu maakonda jne;

2) sidusgruppide esindajate vajadusi ja piirkonna eripära arvestav lasteaia ja/või kooli omapära ning ühine kaugem siht (visioon) on välja töötatud ja sihi suunas liikumine igapäevaselt praktilisse õppe- ja kasvatustegevusse rakendatud, et vastava kohaliku omavalitsuse haridusasutustes õppimise vastu tunneksid huvi laiema piirkonna lapsed ja nende vanemad;

3) lasteaia ja/või kooli taotletavad põhiväärtused on kokku lepitud, lahti mõtestatud, lapsed, vanemad ja töötajad märkavad väärtusi, kujundavad ning reflekteerivad oma käitumisharjumusi, organisatsioonikultuur on koostöös sidusgruppidega väärtuspõhiseks ja üksteist tunnustavaks kujundatud, õpetajad kasutavad erinevaid väärtuskasvatuse meetodeid ja võtteid, analüüsivad oma tegevust;

4) lasteaia ja/või kooli arendustegevus lähtub koostöös põhiliste sidusgruppide esindajatega koostatud arengukavast, arengukava on kooskõlas igapäevase praktilise õppe- ja kasvatustegevusega;

5) lasteaia ja/või kooli õppekava on väärtuspõhine ja võimalikult praktilise eluga seostatud (karjääriõpe, õpilasfirmad, ettevõtliku lasteaia ja/või kooli algatusega liitumine, huvitegevusega seostatud jne), sidusgruppide esindajate vajadusi ja piirkonna eripära arvestav ning lõimitud, nii akadeemiliste tulemuste kui käitumise hindamine on kujundava hindamise põhimõtetel välja töötatud ja seda rakendatakse, HEV õpilaste õppekorraldus on läbi mõeldud, välja töötatud ning seda rakendatakse jne;

6) lasteaia ja/või kooli töötajad täiendavad üksteist õpikogukondades, et olla valmis iga õpilase arengu toetamiseks, osalevad vastavalt oma soovidele ja vajadustele nõustamisel ning koolitustel, klassijuhatajad kui oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi juhid ning õpilaste õpi- ja töövalikute toetajad täiendavad oma meetodeid ja töövõtteid ning kasutavad neid;

7) õpilased on kaasatud erinevatesse aruteludesse ja tegevustesse ning nad saavad ise sellise õppekeskkonna loomisele kaasa aidata, kus nad tõepoolest tahavad õppida, töötavad ise välja tunnustussüsteemi;

8) lapsevanemad on kõigist muutustest informeeritud ja neid on algusest peale aruteludesse ning arendustegevustesse kaasatud, neil on võimalik lasteaia ja/või kooli arendustegevustesse aktiivselt panustada;

9) lasteaia ja/või kooli töökorraldus on muudetud laste arengut toetavaks, sidusgruppide esindajate vajadustele vastavaks ja võimalikult tõhusaks;

10) kokku lepitud aja järel on arendustegevuse rakendamise mõju nii akadeemilistele tulemustele kui käitumisele hinnatud.

Nii lasteaia, kooli kui omavalitsuse juhil on võimalik lisainformatsiooni saada meiliaadressile marika@meistritekool.ee kirjutades.

Share Button