Kui koostöö ei suju ja tööd on kuhjunud

Kui koostöö ei suju … .

Ühel hetkel märkate asutuse, ettevõtte või kohaliku omavalitsuse juhina, et teie arvamusest ja tegevusest ei saada aru ning seda ei väärtustata, kas siis kaastöötajate, lastevanemate või teiste oluliste kogukonna liikmete poolt. Mida sellises olukorras ette võtta?

Konflikti või arusaamatuse lahendamise tavapärased sammud on probleemi tunnistamine, analüüsimine, lahenduste otsimine ja elluviimine. TÜ doktorant Kaili Palts kirjutab artiklis „Konfliktist ja selle lahendamise viisidest“ probleemilahendamisest lähemalt. Seda strateegiat võib vaadelda kui võit-võit meetodit, mille puhul püütakse vältida võitu teise poole arvelt. Eesmärgiks on leida lahendus, mis sobiks kõigile asjaosalistele. Samas on oluline märkida, et sarnaste probleemide puhul ei ole kõigi jaoks ühte ja ainsat sobivat lahendust. Tähtis on, et asjaosalised tegeleksid probleemiga koos ja loominguliselt. Osapooled ei peaks loobuma millestki, mis tundub neile tõeliselt olulisena.

Sageli tulevad arusaamatused esile suurte muutuste käigus või järel, näiteks koolivõrgu ümberkorraldamine, senisest gümnaasiumiosast või mõnest põhikooliastmest loobumine jne. John P. Kotter on rahvusvaheliselt tuntud kui kõige hinnatum muudatuste juhtimise spetsialist, kes jõudis oma uuringutele tuginedes järgmistele järeldustele:

    • edukad organisatsioonid teavad, et suuremad  hüpped on alati seotud suuremate võitudega;
    • edukas ulatuslik muudatus on keeruline ja toimub kaheksasammulisena: 1) suurenda möödapääsmatuse tunnet, 2) pane kokku juhtgrupp, 3) pane paika visioon, 4) edasta sõnum toetuse saamiseks, 5) anna tegevusvabadus, 6) saavuta lühiajalised tulemused, 7) tegutse edasi, 8) kinnista muudatus;
    • kõigi kaheksa sammu keskne väljakutse on muuta inimeste käitumist;
  • käitumise  muutumine ei tähenda mitte niivõrd analüüsi pakkumist, et mõjutada mõtlemist, kui aidata inimestel näha tõde mõjutamaks nende tundeid. John P. Kotteri järgi paikneb muudatuste tuum emotsioonides. Järjestus näe-tunne-muutu on tema järgi palju võimsam kui analüüsi-mõtle-muutu. 

Meistrite Kooli koolitaja-konsultant töötab erinevate asutuste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste esindajatega ning suunab osapooli oskuslikult hetkeolukorda kaardistama ja võimalikult koostöiselt lahendusi leidma, eelkõige nn tunnustavaid intervjuusid ja mõttetalguid läbi viies, et arvestada igati kõigi osapoolte tunnete ja mõtetega. Kui koostöö ei suju just nii nagu soovite, siis helistage numbril 512 4183 või kirjutage meiliaadressile marika@meistritekool.ee ja mõtleme koos, kuidas koostöö ja kogu muutuste protsess olulisi osapooli kaasates üles ehitada.

Kui tööd on kuhjunud … .

Kohe algab maikuu ja olete kooli õppekavaarendusega, sisehindamise aruande või arengukava koostamisega jänni jäänud.

Teatavasti viiakse kooli õppekava põhikooli riikliku õppekava §-dega 4 ja 24 ning gümnaasiumi riikliku õppekava §-dega 4 ja 19 ning mõlema nimetatud määruse lisadega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2015. a. Erilist tähelepanu tasub pöörata koostöös kõigi huvigruppidega kooli väärtuste ja eripära, läbivate teemade ning lõimingu rakendamise, õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevuste, õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtete lahtimõtestamisele.

Nii iga-aastane sisehindamine kui sisehindamine kord arengukava perioodil ja arengukava koostamise huvigruppe kaasav protsess on kogu lasteaia ja kooli arengut silmas pidades olulise tähtsusega.

Kui tööd on kuhjunud, siis helistage numbril 512 4183 või kirjutage meiliaadressile marika@meistritekool.ee ja mõtleme koos, kuidas koostöö ning kogu arendusprotsess olulisi osapooli kaasates üles ehitada.

 

 

Share Button