Laps tuleb kooli eelkõige selleks, et ennast tundma õppida

Sageli meenub mulle väga oluline mõte ühe Eesti kooli õppealajuhataja mõned aastad tagasi loetud magistritööst. Laps tuleb kooli eelkõige selleks, et ennast tundma õppida ja kõike ümbritsevat, mis suhestub tema endaga.

Äsja lõppenud koolivaheajal tõi ühe Eesti kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja väärtusarenduse koolituse käigus välja, et paljudel tänastel õpetajatel ei ole olnud võimalik ei kooliajal ega hiljem sügavalt järele mõelda oma missiooni ja taotletavate väärtuste üle, selle üle, kes nad tegelikult on. Nimetatud õpetaja ütles, et ta ise on tänaseks suutnud endast nii palju aru saada, et tema olemus haakub kristlase ja konservatiivsete vaadetega inimese maailmasuhtumisega. Me sageli ei jälgi ennast teadlikult, ei analüüsi oma suhtlemist ja käitumist, ei mõtesta oma tegutsemist teadlikult.

Signe Sarah Arro kirjutab artiklis Eneseteadlikkus on suhtlemisel võtmetähtsusega omadus, et eneseteadlik on see inimene, kes on välja arendanud omaenda väärtuste tajumisvõime, kelles on normaalsel määral eneseusku, sisemist harmooniat ja stabiilsust, kes omaenda isikut hindab realistlikult ning aktsepteerib end üldiselt sellisena, nagu ta on. Eneseteadlik inimene teab nimelt, et tema isiksus on pidevas arengus ja ta ka töötab selle kallal. Kuid igas faasis tunneb ta end iseendaga ühtsena – st teda ei piina kestvad kahtlused iseenda suhtes ning ta ei virise oma saatuse üle, väites, et maailm on tema vastu. Samuti on eneseteadlikkus üheks tasakaalustatud olemuse ja sisemise rahu eelduseks. Eneseteadlikud inimesed ei ole tujukad või emotsionaalselt hüppelised, vaid nende peale võib alati loota ja nende reaktsioonid on enamasti hästi aimatavad. Eneseteadlikud inimesed on reeglina läbilöögivõimelised, ilma et nad mõjuksid äkiliste või põikpäistena ja nad langetavad otsuseid alles pärast eelnevat läbikaalumist. Kindlasti ei ole eneseteadlikud inimesed mingil juhul absoluutselt veatud, kuid nad on alati valmis oma tegevuse ja sellest tulenevate tagajärgede eest vastutama. Eluterve eneseteadlikkuse arengule pannakse alus juba varases lapsepõlves. Kuna lapsed võtavad teiste iga sõna puhta kullana, siis puudulikust eneseteadlikkusest tingituna ei oska nad toime tulla alandamise ning hoolimatusega.

Psühhiaater ja vaimse vormi ekspert Helena Lass tõi Vaikuseminutite koolitusel välja tõsiasja, et tuleviku-uuringute alusel väidavad eksperdid, et aastal 2030 on haigus number üks vaimne halvatus. Vaimse halvatuse võivad põhjustada depressioon, sõltuvus, ärevus- ja kohanemishäired jne, mis kaasnevad meeletu kiirustamise, killustatuse, ebastabiilsuse jm infoühiskonnale iseloomulikuga. Põhiline küsimus ongi täna, kuidas vaimset halvatust ennetada. Kuidas suunata last märkama teisi ja temas endas toimuvat, omavahelist suhtlemist, käitumist jne?

• Õpetaja loob lastele võimalusi enese analüüsimiseks ja reflekteerib enda isiklike väärtuste, suhtlemis- ja käitumismustrite üle. Mõned näited, mille üle mõelda. Mida ma täna õpetajana õppisin? Millised kogemused olid mulle olulised? Kuidas ma konflikte lahendasin? Kas mul õnnestus enda tundeid ja vajadusi tajuda, neid arvestada? Kuidas? Kas mul õnnestus õppijate tundeid ja vajadusi märgata, nendega arvestada? Kuidas? Kui mitte, siis mida ma tahan järgmisel korral teisiti teha? (Väljavõte Rita Laube raamatust „Loomulik õppimine toetudes uudishimule ja huvile“, mida saab tellida aadressil marika@meistritekool.ee.)
• Mitmed väärtusarenduse võtted ja meetodid kutsuvad erinevate eluliste teemade üle arutlema: draamapedagoogika, narratiivpedagoogika, seiklusõpetus, avastusõpe ehk suunatud uurimuslik õpe, probleemõpe, “Väärtuste mäng” õpetajatele ja õpilastele, lastega filosofeerimine jne.
• Vaikuseminutite lihtsad keskendumis- ja lõdvestusharjutused aitavad hajevil mõtetest, segavatest emotsioonidest või pinges olekust välja tulla. Samal ajal areneb oskus paremini keskenduda ja ennast juhtida.
• Vägivallatut suhtlemist käsitleb lisaks Marshall B. Rosenbergi raamatule „Vägivallatu suhtlemine“ lähiajal valmiv tõlge Rita Laube praktilisel kogemusel põhinevast teosest „Loomulik õppimine toetudes uudishimule ja huvile“. Viimast saab tellida aadressil marika@meistritekool.ee.
• Paljude gruppidega töötamise, pikaaegse õppejuhi ülesannete täitmise ja paarisuhte koolitajaks õppimise käigus on aina selgemaks saanud, et nii isiklikus kui tööelus on enamus inimestel raskusi vägivallatu suhtlemise ja konfliktide lahendamisega, sageli ei osata või ei olda valmis kasutama täiesti õpitavaid suhtlemistehnikaid. Seega on väga oluline juba täna pöörata koolis suurt tähelepanu omavahelisele suhtlemisele, koostööle, käitumisele, konfliktide lahendamisele jne.

India päritolu filosoof ja vaimne õpetaja Jiddu Krishnamurti (1895 – 1986) on öelnud, et eneseteadlikkus tuleb, kui panete ennast tähele suhetes kaasõpilastega, oma õpetajatega ja kõigi teid ümbritsevate inimestega. See tuleb siis, kui panete teise käitumist tähele, tema liigutusi, riietumist, kõneviisi ja oma reageeringut nendele. Eneseteadlikkus tuleb, kui panete tähele kõike eneses. Ja kõike enda ümbruses, ning näete end, nagu näeksite siis, kui vaataksite peeglisse. Te sooviksite, et teie näo kuju oleks pisut teistsugune, et juuksed oleksid tihedamad, et oleksite ilusam. Kuid pilt on peeglis ja te ei saa seda kõrvale visata ja öelda “Kui ilus ma olen”. Niisiis, kui saate enda suhetesse vaadata täpselt nii nagu vaatate peeglisse, pole eneseteadlikkusel lõppu. See on kui mõõtmatusse ookeani astumine. Lapsed aitavad meil ennast rohkem tundma õppida ja eneseteadlikumaks saada.