“Ma olen mõnel õhtul väga väsinud.”

tired_dog-wide-300x187[1]Nii ütles intervjuu käigus 4. klassi tüdruk. Delfis kirjutas 7. klassi õpilase murelik ema, etlapse koolipäev on pikem kui täiskasvanu tööpäev. Tunnid kestavad kella kaheni, kolmeni ja kõige pikemal päeval neljani. Lisame siia veel kodutööd, mis tuleb iga päev teha, ja suuremad projektid, mis koolitööga kaasnevad. Neid saab teha pikema aja peale, kuid aega võtab see ikka korralikult: referaadid, ettekanded jne. Lapsevanema arvates põlevad meie väikesed inimesed läbi juba enne kui täiskasvanuks saavad. Ja vanem ei saa last isegi kuidagi aidata! Ei saa lapsele öelda, et õpi vähem, sest kui koolitöös lüngad sisse jäävad, on asi täiesti lootusetu. Proovige matemaatikas vahepeal mitte õppida ja siis jälle millestki aru saada. Lapsele pole midagi ette heita. Ta on kohusetundlik, õpib hästi, pea on lahtine, hinded head. Ta on loominguline ja soovib kõige rohkem, et tal oleks kohustustest vaba aega. Iga laps vajab piisavalt aega omaette olemiseks, oma mõtete mõtlemiseks. Vastasel juhul saavadki neist masinad, kes rahutult uut käsku ootavad. Nad ei oska puhata, sest neil pole kunagi olnud aega oma mõtteid heietada ega iseseisvalt eluga tutvuda. Neid ei huvitagi lõpuks miski, sest nad on lihtsalt väsinud.

Palju poleemikat tekitas samuti Delfis avaldatud 11. klassi õpilase arvamus: mõtlen Eestist lahkumisele, et mu lapsed ei peaks kogema samasugust koolistressi nagu mina. 11. klassi õpilane  kirjutab, et ta päev näeb välja umbes selline: kell 8 jõuan kooli, 16 või 17 paiku saan koolist minema, koju jõuan tund aega hiljem. Iga päev on üks või kaks tööd, mille jaoks on vaja õppida, ja selle kõrvalt tuleks umbes 10 päevaga lugeda läbi 500-leheküljeline raamat. Eelmisel perioodil oli kõige pikem koolipäev 8.00 – 17.30! Kui päev on nii pikk, siis miks ei saa kõik koolis tehtud? Miks peab pärast seda veel kodus õppima?

Avatud Meele Instituudi veebilehel artiklis „Lapsed, teie ajud ei tööta!“ kirjutatakse, et neuroteadlased on ajupilte uurides leidnud mehhanismi, mis näitab, et stress ja ärevus takistavad normaalset õppimist.Liigne stress vähendab tunduvalt võimet asju meelde jätta ning kahandab tahtejõudu ja võimet ennast motiveerida. See on viinud tõdemuseni, et kõigepealt tuleb luua õppimiseks sobivad tingimused, et üldse mingisugune õppimine toimuda saaks. Uuringud näitavad, et õppetöö, mis on seotud õpilaste huvide ja varasemate kogemustega, aitab õpilastel mõista ka seda, mis neile veel võõras on. Asjakohased, ehk õpilase enda elu ja kogemustega seotud tunnid, aitavad noortel end tunda partneritena oma hariduse kujundamisel.
Õppetöö peab stimuleeriv ja väljakutseid pakkuv olema, ilma et ta oleks õpilasi hirmutav. Õppekavas nõutav on saavutatav ka ilma stressi, ärevuse, igavuse ja võõrandumiseta, mis on ühed põhilised emotsioonid, mida õpilased kooliga seoses kohe nimetavad. Õppimine  saab olla tõhus vaid siis, kui klassis toimuv on noorele motiveeriv ja kaasahaarav. Kõige vingemad avastused, huvitavamad seosed, innovatsioon ning ahhaa-elamused sünnivad turvalises ja iseseisvat mõtlemist julgustavas ümbruses, kus õpilastel on toeks teda ümbritsev keskkond ja kasutusel kogu tema ajupotentsiaal. Nüüd jääb ainult üle soovida, et teaduslikud avastused, koos tahtega pakkuda lastele parimat, veel kiiremalt kõikidesse koolidesse jõuaksid.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi filosoofia ja usundiloo õpetaja Toomas Jürgenstein nimetas 11. klassi õpilase kirjutist emotsionaalseks appikarjeks, mida ka sotsiaalmeedias ohtralt jagati. Ta lisas, et tõesti on Eestis palju õpilasi, kes ei saa aru, miks nad peavad teatud asju teatud mahus õppima, ning see muudab nad haavatavaks ja stressile vastuvõtlikuks. Eesti kooli viimase aastakümne vältel on tehtud väliseid ümberkorraldusi: koolivõrgu optimaalsemaks muutmine, riigigümnaasiumide loomine. Õigele poole on liikuma hakanud õpetajate töötasu teema – kuupalga alammääraks kinnitatud 900 eurot on samm edasi. Nüüd on aeg keskenduda õppimise sisu puudutavatele muudatustele. Siin saab Meistrite Kooli koolitaja-konsultant toeks olla.

Jõulueelses ettevalmistuses tõdevad ka täiskasvanud, et on meeletult kiire ja nad on väsinud. Kui me suudame oma eesmärgid, arusaamade ja lähenemiste süsteemi ehk selle, mis on tegelikult oluline, selgemaks mõelda, siis jääb ebamõistlikke tegevusi vähemaks ning aega iseenda ja lähedaste jaoks rohkem. Pühade ajal:

 Jäägu aega kuulatada,

silmadega silitada,

kätepaaril puudutada,

hingel endal tunnetada (https://mariaias.wordpress.com/2011/12/23/joulusoovid/).

 

 

 

 

Share Button
Postitatud Uudised