Meistrite Kooli meeskond on koostööpartneritele tänulik õppekava lõimimise protsessi suunamise meie kätte usaldamise eest. Õppekava lõimimine on vahel kujunenud mõnepäevaseks koostööks, mõnikord aga pikemaks kõiki olulisemaid huvigruppe kaasavaks kogu organisatsiooni arendusprotsessiks.
TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse 2010. aastal välja antud kogumik „Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas“ annab sisuka ülevaate, mida mõista lõimingu all, lõimingu kavandamisest, lõiminguviisidest ja lõimingu näidetest. Lõimingu üheks eesmärgiks on püüe vältida selliseid õppimisraskusi, mis tekivad tähelepanu pidevast ümberlülitamisest ühelt ainelt teisele. Kindlasti on siin oma osa ka traditsioonilisel tunniplaanil, mis jagab koolipäeva erinevateks ainetundideks. Sellele juhtis juba 1935. aastal tähelepanu J. Käis, kes märkis, et õppeainete rohkuse tõttu on killustatuse ja hajumise oht suur, küsides, kas tegelikus elus oleks mõeldav selline katkendlik töötamine järskude hüpetega ühelt alalt teisele, mille vahel pole mingit seost (Käis, 1996:195).
Samas kogumikus tuuakse välja, et oluline on oskus ühe õppeaine tundides saadud teadmisi ja oskusi teise aine tundi üle kanda. Õpilane käsitab tavaliselt erinevaid õppeaineid kui üksteisest lahus olevaid eraldi tervikuid. Puuduvad teadvustatud seosed. Järelikult ei saa tekkida terviklik mudel või on selle tekkimine takistatud. J. Käis (1996:194-195) kirjutab: „On tavaliseks nähtuseks koolielus, et teatava aine käsitlemisel jääb mulje õpilase puudulikest teadmistest mõnelt teiselt ainealalt: kui näiteks ajalootunnis tuleb juhuslikult kasutada andmeid maateadusest, siis õpilased sageli ei leia neid, kuigi vastav küsimus on läbi töötatud. Maateaduse tunnis oleksid õpilased samale küsimusele kindlasti vastanud, kuid siin oleks samuti võinud avalduda teadmiste „unustamine“ ajaloost. Järelikult ilmneb omapärane olukord: teadmisi õpilasel on, kuid ta ei saa neid vajaduse korral kasutada, mis tuleb sellest, et teadmised on eraldatud, laiali pillatud. Igas õppetunnis omandatakse vaid teadmiste killukesi, mis kuhjuvad pähe nagu segamini paisatud esemed varakambris: nad on seal olemas, aga raske on neid sealt leida. Niisugune olukord on kahjulik õpilasele ja häiriv õpetajale“. Ilmselt on selline olukord tuttav enamikule õpetajatest. Näiteks füüsika õppimise käigus ei suuda paljud õpilased matemaatikas omandatud teadmisi ja oskusi kasutada, kuigi samal ajal võivad nad matemaatikas olla edukad (Pärtel & Ööpik, 1998:15).
Kokkuvõtvalt on lõimingu eesmärgiks pakkuda õpilastele motiveeritud õppimist, seostada teadmisi õpilasest ja tema huvidest lähtuvalt ning soodustada sellega õpilase aktiivsust. Erinevate teadmiste killustatud õppimine on suures osas päheõppimine. Sel juhul ei õpi õpilased enda elu, vaid kooli jaoks. Teadmisi õpitakse nende endi pärast, kriitikata ja mõtlemata, miks õpitakse või kuidas võiks õpitut tegelikult rakendada (Raatikainen, 1992:63). Koolis õpitava seostamine reaalse eluga muudab õppimise tähenduslikumaks ja tulemuslikumaks (Wraga, 2009). Õpilased õpivad paremini, kui nad tajuvad seoseid oma huvide ja õpitava vahel (Hoy ja Hoy, 2006:150). Samuti on oluline aidata õpilastel tähendust omaval viisil ühendada erinevaid kogemusi, millega nad puutuvad kokku koolis ja väljaspool kooli (Vars & Rakow, 1993).
Kuidas õppekava lõimimise protsessi koostöös Meistrite Kooliga orienteeruvalt kuue kuu jooksul üles ehitada? Üks võimalik näide:
1. etapp: kohtumine juhtrühmaga, ühises kaugemas sihis ja selleni jõudmise tegevuskavas kokkuleppimine;
2. etapp: seminaripäev kõigi töötajatega, et ühist kaugemat sihti ja nii kogu protsessi kui erinevate töörühmade tegevuskava täpsustada;
3. etapp: seminarid töörühmadega, sh õpilased, lapsevanemad, õpetajad klassiti jne;
4. etapp: mõttetalgud õpilaste, lapsevanemate ja töötajate osavõtul, et tutvuda töörühmades valminuga, teha vahekokkuvõte, vajadusel kokkuleppeid edaspidiseks;
5. etapp: seminarid töörühmadega nagu 3. etapis;
6. etapp: valminud lõimitud õppekava kõigile huvilistele tutvustamine.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb, et kool koostab riiklike õppekavade alusel õppekava (edaspidi kooli õppekava), mis on koolis õpingute alusdokument ja milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames. Seepärast pühendamegi piisavalt aega koostöös kooli eripära lahtimõtestamisele ja kaugema sihi seadmisele.
Peamised osapooled osalevad kaasavas õppekava lõimimise arendusprotsessis ja võtavad seeläbi vastutuse nii kogu organisatsiooni arendustegevuse kui õppekava lõimimise eest.
