Meistrite Kooli aprillikuu uudiskirja artiklis „Sisemine kriitik“ tõdesime toetudes uuringutele, et ei ole tarvis palju kujutlusvõimet eeldamaks, et paari aastakümne jooksul muutuvad rahulolematus, depressioon ja ärevushäired rahulolu ja õnnetunde asemel tavaliseks vaimuseisundiks. Kuid elu on võimalik elada täiel rinnal, selleks vajalik meelerahu peitub sügaval meis kõigis. Ainult meil endil on see imeline võimalus muuta oma elu tundmatuseni. Miks julgetakse nii väita?
Üks ärksuse (kui eluviisi, mis on tuhandeid aastaid vana tegevus, mida nimetatakse sageli budistliku mediteerimise tuumaks, kuigi ärksuse põhiline universaalne olemus on täielik tähelepanu ja teadlikkus ümbritsevast) juhtivaid teadlasi terves maailmas Mark Williams ja ajakirjanik Danny Penman selgitavad oma raamatus „Ärksus: tee rahuni pöörases maailmas“, et aastaid arvati, et meil kõigil on emotsionaalne termostaat, mis määrab, kui õnnelik meie elu on. Eeldati, et mõni meist kaldub olema õnnelik ja teistel on samal ajal tendents viletsusele. Kuigi suured elusündmused nagu armastatud inimese surm või lotovõit võivad tuju märgatavalt muuta, ja seda mõnikord nädalateks või kuudeks, arvati, et pidevalt on olemas mingisugune punkt, kuhu me alati naaseme. See emotsionaalne pidepunkt peitus eelduse järgi meie geenides või kujunes välja lapsepõlves. Ühesõnaga arvati, et mõned inimesed sünnivad õnnelikeks ja teised mitte.
Paari aasta eest purustasid Richard Davidson Wisconsini ülikoolist ja Jon Kabat-Zinn Massachusettsi ülikooli arstiteaduskonnast selle teooria. Nad avastasid, et ärksuse treenimine päästab inimesed selle emotsionaalse pidepunkti gravitatsioonimõjust. Nende töös peitus ebatavaline võimalus, et me võime parandada oma sisemist õnnetunnet.
See avastus põhineb dr Davidsoni tööl, kes registreeris (või mõõtis) inimeste õnnetunnet eri ajuosade elektrilise aktiivsuse järgi ja kasutas selleks sensoreid peanahal või magnetresonantsipõhist ajuskaneeringut. Ta avastas, et kui inimesed on ärritatud, vihased, ärevil või masenduses, hakkab ajukoore parempoolne prefrontaalne piirkond aktiivsemalt tööle kui vasaku ajupoolkera sama piirkond. Kui inimesed on heas tujus, õnnelikud, entusiastlikud ja energiast pakatavad, töötab aktiivsemalt ajukoore prefrontaalse ala vasakpoolne osa. Selle avastuse alusel lõi dr Davidson nn tujunäitaja, mis kajastas ajukoore prefrontaalse piirkonna vasaku ja parema poole elektrilise aktiivsuse suhet. See suhe määrab sinu igapäevased tujud üsna suure täpsusega. Tegu on justkui emotsionaalsele termomeetrile pilgu heitmisega: kui suhtarv nihkub vasakule, oled pigem õnnelik, rahul ja energiline. Seda saab nimetada vastuastumissüsteemiks. Kui suhe liigub paremale, oled suurema tõenäosusega pahur, õnnetu ning vähese energia ja teotahtega. See kujutab vältimissüsteemi.
Davidson ja Kabat-Zinn otsustasid uurimistööd jätkata ja vaadelda ärksuse mõju biotehnikute emotsionaalsetele termostaatidele. Töölistele õpetati kaheksa nädala jooksul ärgast mediteerimist, misjärel juhtus midagi põhjapanevat. Töölised ei muutunud mitte ainult õnnelikumaks ja vähem närviliseks, energilisemaks ja töösse süvenenumaks, vaid ka Davidsoni ajuaktiivsusindeks oli nihkunud vasakule. See vastuastumissüsteem jätkas tööd hämmastaval kombel ka siis, kui katsealustele mängiti aeglast ja masendavat muusikat ja mälestused nende minevikust tegid nad kurvaks. Selle asemel, et võidelda kurbuse vastu või suruda see alla nagu vaenlane, suhtuti nukrusesse kui millessegi, millele võib läheneda, seda uurida ja sellega sõbruneda. Oli selge, et ärksus tõstis katsealuste üldist õnnetunnet (ja vähendas stressitaset) ning see kajastus ka nende aju töös. Tulemused viitavad, et ärksusel on ajule kaugeleulatuv positiivne mõju.
Mark Williams ja Danny Penman kirjutavad, et veel üheks ärksuskursuse positiivseks mõjuks oli biotehnikute immuunsüsteemi märgatav tugevnemine. Teadlased süstisid katsealustele gripivaktsiini ja mõõtsid hiljem nende organismis tekkinud gripivastaste antikehade kontsentratsiooni. Neil töölistel, kelle ajudes oli toimunud kõige suurem nihe vastuastumise poole, avaldus ka kõige suurem immuunsus.
Massachusettsi haigla arst dr Sarah Lazar avastas, et kui inimesed mediteerivad mitu aastat, mõjutavad need positiivsed muutused aju füüsilist struktuuri. Seega on emotsionaalne termostaat põhjalikult paremuse poole reguleeritud. See tähendab, et ajapikku kipud olema pigem õnnelik kui kurb, üha suurema tõenäosusega valitseb sinu peas rahu, mitte viha või agressiivsus, ja oled pigem energiline kui väsinud ja letargias. See muutus ajurakkude ühendustes on kõige selgemini märgatav insula-nimelises ajukooreosas, mille juhtida on paljud omadused, mida peame inimlikkuse tuumaks, sest see osa ajust reguleerib empaatiat reaalsel ja hingestatud moel. Empaatia võimaldab vaadata teise inimese hinge ja mõista nende muret nende enda vaatepunktist. Koos sellega tekib tõeline mõistmine, armastus ja hoolivus. Enda ja teiste suhtes empaatia ja tõelise mõistmise, armastuse ja hoolivuse tundmisel on tohutu mõju tervisele ja heaolule. Mida kauem on inimene mediteerinud, seda kõrgemalt on arenenud tema insula. Kui saaksid sel ajal, kui tunned kellegi suhtes empaatiat, vaadata skanneriga oma aju sisse, näeksid seda ajupiirkonda töökalt sumisemas. Meditatsioon tugevdab vastavat ajupiirkonda, aitab sellel kasvada ja laieneda. Seega on meil võimalik nii mediteerides kui teisi sarnaseid praktikaid tehes enda sisemist õnnetunnet parandada, empaatiavõimet suurendada ja ühtlasi tervem olla. See ei puuduta meid ainult kui eraisikuid, vaid ka juhtidena saame oma töötajate heaolu huvides palju ära teha.
Rocca al Mare kooli karjäärinõustaja ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa kirjutas märtsi alguse Õpetajate Lehe artiklis „Kuidas armastada Z-põlvkonda?“, kuidas tänased noored soovivad piirideta karjääri ehk tööandjaid, kes aitaksid neil nende unistusi ellu viia, ning samal ajal tegelda kõige sellega, mis neid paelub. Nad ei soovi sobituda tööandjaga, kellega väärtushinnangud ei klapi. Ega lasta end sidrunina tühjaks pigistada. Tähelepanu, juhid! Hea juht teeb oma meeskonnaliikmed oma loo peategelasteks ja aitab neil oma unistusi ellu viia. Kui on vaja meeskonnaliikmete sisemist väge turgutada, siis pöörduge Meistrite Kooli poole ja tellige eneseväestamise seminar!
Meistrite Kool on muutmas oma koolituste, seminaride ja arenguprogrammide kontseptsiooni veelgi inimkesksemaks ja pühendub aina enam inimese sisemise väe ja elujõu turgutamise ning taastamise toetamisele. 2016. aasta suveseminarid on just tõhusa eneseväestamise teemalised.
