Üldharidusprobleem nr 1 – vähene õpimotivatsioon

Õpihuvist 36 – 45% sõltub õpilasest endast (Yi-Miau Tsai jt, 2008), suur mõju on õpetajal kui õpimotivatsiooni kujundajal (Mait Raava, 2013). Motivatsioon

OÜ Pro Konsultatsioonid juhtimiskonsultant Mait Raava tõi SA Innove 10. tegevusaasta täitumise puhul Tallinnas Viktoria keskuses 1. novembril 2013 korraldatud konverentsi ettekandes „Innovatsioon hariduses“ välja Eesti kümne tippteadlase arvamuse, et üldharidusprobleem nr  1 on vähene õpimotivatsioon. Mida mõista õpimotivatsiooni all ja kuidas oleks võimalik õpimotivatsiooni suurendada?

 

 

 Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna teadur Karin Täht kirjutab artiklis „Tunne iseennast: Õppimisega seotud hoiakud“, et õpimotivatsiooni moodustavad need asjaolud, mis panevad õpilase õppima. Terve laps on sünnist alates aktiivne ja uudishimulik, olles alati valmis õppima ja uurima. Eesti sotsiaalteadlane, metodoloog ja haridusfilosoof, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid rõhutab, et õppimise eelduseks on huvi ja tahe.

 Yi-Miau Tsai (2008) doktoritöös seisab:“ Huvi on psühholoogiline seisund, mida iseloomustavad positiivsed emotsioonid ja tähelepanu kontsentreerumine (Hidi  & Renninger 2006). Huvi korral omandavad tegevused sisemise kvaliteedi (tekib sisemotivatsioon), need on ajendatud pigem tegevuse nautimisest, mitte niivõrd välistest põhjustest (Krapp 2002). 2012. aasta novembris Tallinnas toimunud konverentsil „Noored tulevikus“ ütles mitmete kõrgkoolide õppejõud ja koolitaja Anu Virovere: „Nautimise koostisosad on:

  • kindlad eesmärgid;
  • täielik tegevusele keskendumine;
  • oma oskuste ülimal määral kasutamine;
  • vahetu tagasiside;
  • täielik kaasahaaravus;
  • oma tegevuse kontroll;
  • tegijad ei muretse „oma mina“ pärast;
  • muutuv ajatunnetus;
  • lõpuleviidav tegevus.“

 Õpetajast sõltub väga suurel määral, kas just nimetatud koostisosad on igapäevase õppeprotsessi, täpsemalt õppeülesande lahutamatuks kaaslaseks ja kui palju on õpetaja valmis panustama õpilaste vähese õpimotivatsiooni põhjuste väljaselgitamisse ning kõrvaldamisse. Mait Raava tõi välja, et õpetaja suurendab õpilase õpimotivatsiooni, kui ta:

  • seab igale õpiülesandele selge eesmärgi;
  • annab õpilasele õige raskusastmega ülesandeid;
  • annab õpilasele tagasisidet õpioskuste arendamise kohta.

Juurde võiks lisada kõigepealt kindlasti õpetaja valmisoleku iga õpilasega koostöise suhte ülesehitamiseks. Mait Raava pakutavad lahendused õpimotivatsiooni suurendamiseks tasuvad tõsiselt läbimõtlemist:

  • lepime kokku, et õpilaste vähene õpimotivatsioon on üldhariduse probleem nr 1 ja seame eesmärgiks seda suurendada;
  • võimaldame õpetajal kas spetsialiseeruda paarile klassitasemele (et ta saaks tõeliseks professionaaliks ja looks ise vajalikku õppematerjali) või varustame teda õppematerjalide tervikkomplektidega õpilaste õpimotivatsiooni suurendamiseks;
  • toetame õpetajat õpimotivatsiooni suurendamisel väga heaks asjatundjaks saamisel (Malcolm Gladwelli 10 000 tunni reegel: „Keerukates ülesannetes erakordseks saamine nõuab palju praktiseerimist“.);
  • rahuloluküsitlustes küsime õpilastelt iga õpetaja kohta, kas õpetaja annab talle selge eesmärgiga ja huvitavaid (õige raskusastmega) ülesandeid ning toetab teda oskuste arendamisel nii, et see suurendab tal õpitahet.

 Samas tasub tuua paralleele Waldorfkoolidega, kus õpetaja töötab oma õpilastega üldjuhul 8. klassi, meil tavaliselt põhikooli lõpuni, ja õppematerjali loovad õpilased õpetaja suunamisel sageli ise. Waldorfkoolide õppeprogramm lähtub põhimõttest „õigel ajal ja õiget viisi“, see on kogu õppetöö ja uuringulise tegevuse aluseks. R. Steiner ise rõhutas, et kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seos inimese ja maailmaterviku vahel. Inimese kasvatamine peaks olema kooli ainus eesmärk. Õpetaja amet eeldab teise inimese hinge sisseelamise võimet (Waldorfpedagoogika I, 1991). Väga huvitav on edasi mõelda, mis siis ikkagi takistab „õigel ajal ja õiget viisi“ õpetamist ja kogu õpetuses inimesest lähtumist. Mida või keda me ikkagi õpetame? Kas õpikut, õppekava või õpilast? …

 Õpimotivatsiooni võiksid Eesti õpilastel suurendada tõesti nii Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo huvitava kooli algatus, TÜ eetikakeskuse väärtuskasvatuse ja nendega seonduvate aktiivõppe meetodite alased koolitused ning muud tegevused, lõimitud aine- ja keeleõpe, sh keelekümblus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse poolt üles kutsutud haridusprogramm „Ettevõtlik kool“, avastusõpe, Tervist Edendavate Koolide liikumine jne, kuid eelkõige sõltub õpilase huvi ja tahte ülesleidmine, hoidmine ja edasiarendamine õpetajast, tema huvist ja tahtest ning oskusest iga õpilase arenguks sobivat keskkonda luua.

 Meistrite Kool soovitab õpetajatele järgmisi varajase jõulusoodustusega praktilisi koolitus-seminare Tallinnas ja loomulikult on võimalik nii samadel teemadel kui vastavalt õpetajate vajadustele  koolituspäev kooli enda ruumides korraldada. Koostöös õpetajate, õpilaste, vanemate ja teiste koostööpartneritega saame välja selgitada vähese õpimotivatsiooni põhjused ning neid kõrvaldama asuda. Lisateave on leitav veebilehel www.meistritekool.ee , Meistrite Kooli Facebooki lehel ja saadav telefonil 512 4183.

 

 

 

 

 

Share Button