Ärksuse teekond – alates 16. oktoobrist kuuel esmaspäeval Tallinna Õpetajate Majas

Sellele kursusele on oodatud kõik, kes tahavad ennast juhtima õppida ja tõhusalt tegutseda, kogedes seejuures rahu, rõõmu ja erksust. Tervem ja rahuldustpakkuvam elu on treenitav.

Juhendaja Marika Ivandi on meelerahu ja tähelepanu koolitaja, ka Vaikuseminutite baaskoolituse ning teadveloleku kursuse koolitaja. Tal on Tartu Ülikooli magistrikraad saksa keeles ja kirjanduses ning koolikorralduses, ta on täiendanud end intuitiivpedagoogikas, ärksameelsuses (mindfulness) ja erinevates nõustamistehnikates. Tema teekonda toetavad joogaliku teadliku muutuse kunsti teadmised, krija hatha jooga tunnid (“kriya” tähendab “täieliku teadvelolekuga tehtud tegu”) ja Gaia Akadeemia 21. sajandi terviklikku eluviisi käsitlevad õpingud.

Rohkem teavet leiad Tallinna Õpetajate Maja veebilehelt.

Postitatud Avatud koolitused

Ärksuse teekond

Üle kümne aasta olin töötanud õpetaja ja õppejuhina ühes Eesti suurimas koolis. Viimasel ajal märkasin, et aina sagedamini polnud ma rahul ei iseenda ega koolikeskkonnaga, mind vaevasid mu enda muremõtted tööülesannete ja suhetega tööl ning kodus justkui mitte piisavalt hästi toimetulemisest, ka tervis andis märku, et kõik pole korras. Ühel päeval jõudsin otsusele, et ma tulen koolist ära.
Eckhart Tolle kirjutab raamatus „Siin ja praegu: kohaloleku jõud“: „Kas sulle ei meeldi see, mida sa teed? Sinu töö või miski, mida sa oled nõustunud tegema, aga osa sinust tõrgub selle vastu? Kas sa kannad mõne lähedase vastu vimma? Kas sa näed, et sellest tekkiv energia on nii kahjulik, et see mürgitab nii sind kui ka teisi sinu ümber? Vaata tähelepanelikult enda sisse! Näed sa seal kasvõi kõige pisemat vastumeelsuse ja vastuhakukübet? Kui jah, siis jälgi seda nii mõistuslikul kui ka emotsionaalsel tasandil! Missugused mõtted sul tekivad? Missugune on see emotsioon, millega su keha neile mõtetele reageerib? Tunneta seda! On see meeldiv või ebameeldiv? Kas see on energia, mida sa tahad enda sees näha? Oluline on, et sa avaldad vastupanu sellele, mis on. Sa muudad praeguse hetke oma vaenlaseks. Sa oled õnnetu. Kui siin ja praegu on sinu jaoks väljakannatamatu ja see teeb sind õnnetuks, on sul kolm arukat võimalust: eemaldu situatsioonist, muuda seda või lepi sellega! Kui sa tahad oma elu eest vastutuse enda kanda võtta, pead sa valima ühe neist kolmest variandist ja sa pead seda tegema kohe. Ja siis pead leppima tagajärgedega, ilma negatiivsuseta. Hoia oma sisemine ruum puhas!“ Mina olin otsustanud eemalduda, sest ma ei teadnud siis veel, et minu rahulolematus tuleneb minu enda sisemaailma tasakaalutusest, oskamatusest oma emotsioonide ja mõttekontseptsioonidega toime tulla, neid suunata, oma elu ise juhtida. Ma ei tulnud selle peale, et keskkond ehk siis mind ümbritsev ei mängi sugugi nii suurt rolli kui minu sisemaailmas toimuv.
Ma tänan südamest kõiki oma õpetajaid, kes on mind erinevate praktikate abil suunanud tähelepanu ühel asjal pikka aega hoidma, mida kasutan tähelepanu fookusena. Me kipume pidama selliseid asju iseenesestmõistetavaks, nagu näiteks toidu maitse, tunded kehas, hingamine või tavalise vaatepildi värvid ja kujud. Harjutasin üha uuesti ja uuesti ilma hinnangute või enesekriitikata tagasi tulema sinna, millele olin otsustanud tähelepanu suunata.
Ma õppisin nägema häirivaid mõtteviise ja seda, kuidas mõistuse pidev vada võib tuimastada meeled ning imeda värvid ja tekstuuri igast käesolevast hetkest välja. Mõistsin, et tegutsemisrežiimist saab probleem vaid siis, kui ta keeldub liiga väsinuna alla andmast ja kiire elu sunnib tegutsemisrežiimi üle kasutama. Ma õppisin end tegutsemisrežiimist eraldama ja käivitama olemisrežiimi, tegema valikuid vastavalt minu enda vajadustele, et käituda oskuslikumalt olukordades, kus liiga kiire elutempo, stress ja kurnatus kipuvad võimust võtma.
Närvilisus, stress, rahulolematus ja kurnatus on signaalid, mis annavad märku, et meie elus on midagi valesti. Neile tuleb tähelepanu pöörata. Ma kogesin selle kõigega leppimise jõudu, mis avab ukse täiesti teistsuguse eluviisi juurde, mis annab julguse elada igal hetkel oma elu täiel rinnal ja praegu, mitte lükata elamist edasi homseni. Meil kõigil on kombeks öelda näiteks, et „Magan end nädalavahetusel välja“, kuid praegune hetk on ainus, mille ma saan. Mul on aeg ärgata üles ja taibata seda, saada täielikult teadlikuks elust, mis mul juba on. Ma õppisin sõbrunema iseenda ja kõigega enda ümber just nii nagu need on ning märkama iga imelist hetke oma elus.
Ma olen siiralt tänulik kõigile oma õpetajatele ja kummardan sügavalt nende ees. Mu lähedased, Vaikuseminutite meeskond, Teadliku Muutuse Kunsti õpingukaaslased, Kriya hatha jooga õpetajad ja paljud teised.
Viimased viis aastat on olnud tõeline ärksuse teekond. Kui Sa tahad arukaid muutusi oma ellu tuua, siis saadan Sind hea meelega ka Sinu teekonnal. Tallinna Õpetajate Majas algab juba esmaspäeval, 16. oktoobril kuut kohtumist ja vahepealseid praktikaid sisaldav kursus „Ärksuse teekond (mindfulness)“, kus käsitleme samu teemasid ja kogeme praktilisi harjutusi, mis aitasid mul jõuda ärksuse kui täieliku tähelepanu ja teadlikkuseni ümbritsevast, tulla tegutsemisrežiimist olemisrežiimi, teha valikuid vastavalt minu vajadustele, käituda oskuslikumalt erinevates olukordades, juhtida oma emotsioone, mõtteid ja iga hetke oma elus. Ehk jõuad veel liituda!

 

Postitatud Uudised

Meeleselguse perehommik – 28. oktoobril Väikese Päikese Kesklinna Lasteklubis (Tuukri 11)

Väikese Päikese Kesklinna Lasteklubi ruumidesse (Tuukri 11, Tallinn) on laupäeval, 28. oktoobril kell 10:00 – 13:00 oodatud pered koos kvaliteetaega veetma – kogema, märkama, arutlema ja mängima!

Perekond moodustab tervikliku koosluse, kus ühe liikme rõõmus või kurb hetkeolemine mõjutab ka kõiki teisi. Kuidas hoida peres tasakaalu ka pingelistel ja kiiretel aegadel? Kuidas teineteist paremini märgata ja abistada? Millega aidata rahuneda ärritunud lapsel või võtta aeg maha enne magama minekut? Märksõnadeks on kohalolek, märkamine ja omavahelised kokkulepped. Seda kõike saab kogeda ja õppida Meeleselguse perehommikul, kus läbi lihtsate mindfulness-harjutuste ja -mängude otsime selleks erinevaid toimivaid võimalusi.

Kell 10:00 koguneme III korruse saali tutvuma. Seal kogeme esimesi praktilisi harjutusi, mis toetavad märkamist, tähelepanu suunamist, selgemat meelt ja sisemist tasakaalu. Jagame kogemust ning seostame oma tegevusi pere igapäevaeluga.

Meeleselguse õpetaja Riina kutsub väiksemad lapsed mõne aja pärast mängulisemaid tegevusi tegema ja meeleselguse õpetaja Kadri teeb suuremate lastega neile kohaseid meeleselguse harjutusi. Emad-isad ja kõige pisemad jäävad meeleselguse õpetaja Marika seltsis arutlema pere suhete, erinevate igapäevaste olukordade üle ning märkamist ja tähelepanelikku suhtlemist, keerulisemates olukordades toimetulemist harjutama.

Pauside ajal pakume puuvilju, küpsist, morssi, teed ja kohvi.

Lõpuringiks koguneme uuesti III korruse saali, et üheskoos perehommikust kokkuvõte teha ja olulisemat üle korrata.

Osalemistasu:
 lapsed ühe vanemaga – 25 eurot,
 lapsed mõlema vanemaga – 40 eurot.
Hind laste arvust ei olene.

Osalemissoovist anna teada hiljemalt 24.10 meiliaadressile marika@meistritekool.ee või telefonil 512 4183.
Registreerimisel palume märkida, mitu täiskasvanut ja mis vanuses lapsed on perehommikule tulemas!
Lisainfo: www.facebook.com/MeeleselguseTunnid (leia lehelt Meeleselguse perehommiku üritus ning märgi end osalejaks!)

 

Postitatud Avatud koolitused, Uudised

Praegu aktuaalne

Meistrite Kool teeb mitme haridusasutusega pikemat koostööd. Samas toimub ka lühemaid koolitusi.

AVATUD KOOLITUSED:
Ärksuse teekond (mindfulness) Tallinna Õpetajate Majas.
Meeleselguse perehommik Väikese Päikese Kesklinna Lasteklubis.
Andestamise ja aktsepteerimise kunst Ivica Mägi Autismikoolis.

SISEKOOLITUSED:
Pikematest arenguprogrammidest on toimumas:
1. Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming – kestus terve õppeaasta, mille jooksul luuakse tingimused lõimimiseks, praktiseeritakse ja analüüsitakse ainetevahelist lõimimist ning selle põhjal töötatakse lõimitud kooli õppekava välja. Kogu protsess lähtub kaasamise ja meeskonnatöö põhimõtetest.
2. Huvigruppe kaasav arengukava koostamine – kestus orienteeruvalt kolm kuud, valmib haridusasutuse arengukava.
3. Ettevalmistamisel on projektõppe arenguprogramm, kus sarnaselt ainetevahelisele lõimingule on keskmes õpilase huvist lähtuv reaalselt vajalik projektiteema, mille lahendamiseks seotakse erinevates õppeainetes omandatud teadmisi, sisu planeerimises ja uute teadmiste omandamises osalevad nii õpetajad kui õppurid üheskoos.
Lühematest koolitustest kõnetavad rohkem:
1. Klassijuhataja kui oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi juht.
2. Individuaalse õppekava praktikum.
Aina enam toimub individuaalset tööd nii laste kui vanemate ja ka noortega teadliku rahunemise ning keskendumise teemadel.
Täpsem teave meiliaadressil marika@meistritekool.ee või telefonil 512 4183.

Postitatud Uudised

Selge meel ja meeleselgus

Kui keegi kasutab sõna „meel“, siis üldjuhul läheb meie mõte teatud aistingute vastuvõtu ja eristamise võimele, millegi tajumisele ja tunnetamisele ning viiele meelele – haistmis-, kompimis-, kuulmis-, maitsmis- ning nägemismeel. Vikipeedia selgitab, et meeled on võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite, näiteks läbi silmade, kõrvade, nina jne. Rudolf Steineri meeleõpetuse järgi eristatakse 12 meelt: mina-meel, mõtte-meel, kõne- ja kuulmismeel, nägemine, soojus-, haistmis-, maitsmis-, tasakaalumeel, liikumis-, elu- ning kompimismeel. Meeled on kui piirivalvurid inimese ja maailma vahel. Tänu meeltele toimub suhtlemine sisemise ja välimise vahel, toimub kontakt maailmaga. Tajuda saab neid asju, mille jaoks on meil meeled olemas ja mille tajumiskvaliteet on piisavalt arenenud. Inimene ise on ka maailm, mida tajuda.
Meeleselguse all mõistame võimet märgata hetkes olevat (kõigi meelte abil), mis võimaldab meil meie endaga ja meie ümber toimuvast adekvaatselt aru saada. Hetkes oleva märkamisvõime ehk meeleselgus on igas vanuses lastel ja täiskasvanutel treenitav.

Meeleselgusele sarnaseid mõisteid on kasutusel mitmeid: teadlikkus, teadvelolek, ärksameelsus. Vikipeedia järgi on teadlikkus (inglise keeles awareness) iga inimese kaasasündinud võime teadvustada. Ingliskeelset sõna awareness on selgitatud ingliskeelses Wikipedias kui võimet otse teada või vastu võtta infot või tunnistada sündmuseid. Teadlikkuse kohta on kasutusel inglise keeles ka teine sõna consciousness, mida on selgitatud ingliskeelses Wikipedias kui teadveloleku kvaliteeti (inglise keeles quality of awareness) või teadlikkust välisest või seesmisest objektist. Lisaks neile kahele mõistele on inglise keeles kasutusel veel mõiste mindfulness (tõlgitud enamasti eesti keelde kui ärksameelsus). Ärksameelsust selgitatakse kui võimet märgata hetkes olevat (psühholoogilne protsess, mis võimaldab viia tähelepanu sellele, mis toimub sisemaailmas või välismaailmas praegusel hetkel) ja see mõiste käsitus tugineb kahest esimesest erinevalt budistlikule traditsioonile.

Eesti õigekeelsussõnaraamat (ÕS 2013) selgitab mõistet teadlikkus väga kitsalt – seda on selgitatud vaid kui teadmist millestki. Nt “kasvatame õpilastes eesmärgi+teadlikkust, õpilaste teadlikkus oma eesmärkidest paraneb. Eba+teadlikkus, ise+teadlikkus, sihi+teadlikkus, keskkonna+teadlikkus”. Sõna ennast aga ÕS lahti ei selgitata.
Vikipeedia järgi saab teadlikkust kirjeldada kui sidet inimese (subjekti) ja mistahes objekti vahel. See objekt ei pea aga olema välismaailmas või füüsilises kehas. See võib olla ka inimese sees, nt inimese tunded, mõtted, ettekujutlused, taipamised vms. Ka teadlikkusest on võimalik teadlikuks saada, kui märgata nähtust, mis võimaldab sul objektist teadlik olla. See nähtus on alati samasugune ja ei muutu erinevalt tema poolt teadvustatavast objektist.
Ilma teadlikkust kasutamata ei teaks inimene, et ta on olemas. Enamasti allub inimeste teadvustamisvõime välismaailmas aset leidvale juhuslikkusele (nn “monkey-mind”) ja sellisel juhul juhib seda inimese alateadlik (inglise keeles subconscious) ehk automaatselt toimiv osa. Reeglina langeb teadlikkus automaatselt objektile, mis on uudne, et edasi rännata järgmisele uuele uudsele objektile. Kitsast, 5 tunnetusvahendi (meele) kaudu mingile detailile või objektile suunatud teadlikkust nimetatakse tähelepanuks (inglise keeles attention). Teadlikkuse (aga ka tähelepanu) hoidmine millelgi nõuab head keskendumisoskust. Oma teadlikkuse valdamine ja sihilikult rakendama õppimine vajab eelkõige praktikat. Suhteliselt lihtne on harjutada end olema lühiajaliselt teadlik mingist välisest objektist (nt vaadelda küünalt, sihtmärki, kuulata ainiti õpetajat klassi ees vms). Pikaaegne teadlikkuse hoidmine samal liikumatul objektil on aga inimeste jaoks sageli keerukas, sest monotoonset tegevust hakkavad häirima nii sisemaailma objektid (mõtted, tunded) kui välismaailmas toimuv (muud sündmused, mis toimivad foonil).

Teadlikkuse õpetaja Ingvar Villido on Vikipeedia sõnul öelnud, et “Teadlikkus võimaldab adekvaatselt aru saada, mis toimub meie endaga ja meie ümber”. Teadlikkuse valdamise plussiks on hea märkamis- ja taipamisvõime. Seetõttu on see viimasel ajal olnud uurimisobjektiks mitmetes teadusuuringutes nii seoses psühholoogia, ärksameelsuse kui ka muude teemadega. Helena Lass toob välja, et “2013. aastal viidi läbi tuhandeid uuringuid teadlikkuse vallas, millest 532 publitseeriti maailma juhtivates teadusajakirjades. Uuringute arv on viimase 10 aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud. Thompsoni ja Gauntlett-Gilberti teadustöö (2008) käigus toodi välja, et teadlikkuse treenimine loob potentsiaali suuremaks eneseteadlikkuseks, paranenud impulsikontrolliks ning vähenenud emotsionaalseks reaktiivsuseks keerulistes olukordades. Teadlaste töödes on viiteid tähelepanuvõime ja ka unekvaliteedi paranemisele. Selgub, et teadlikkuse treenimine vähendab stressi ning parandab enesekindlust, suhteid teistega, tähelepanu, enesehinnangut ning kujundab optimistlikku suhtumist. Vastupidiselt hajevilolekule ja tähelepanematusele suurendab teadlikkuse kasutamine loomingulisust, psüühilist paindlikkust ning informatsiooni paremat säilitamist ja kasutamisoskust.”
Järjest rohkem on tõendeid selle kohta, et meele treenimine ja teatud teadvuseseisundite esile kutsumine võib tervisele hästi mõjuda ning teadlased on püüdnud mõista, kuidas need praktikad keha füüsiliselt mõjutavad. Wisconsini, hispaania ja prantsuse teadlaste uus uurimus toob välja esimese tõestuse konkreetsete molekulaarsete muutuste kohta kehas peale intensiivset meeleselguse praktikate perioodi (Elu5.ee, 10.03.2017).

Uurimuses jälgiti, milline on ühe päeva jooksul tehtud intensiivsete meeleselguse praktikate mõju kogenud mediteerijate grupis võrreldes oma meelt mitte treeninud inimestest koosneva kontrollgrupiga, kes tegelesid vaiksete mittemeditatiivsete tegevustega. Peale kaheksa-tunnist meeleselguse praktiseerimist oli mediteerijate puhul näha mitmeid geneetilisi ja molekulaarseid erinevusi, sealhulgas muutusi geene reguleeriva masinavärgi hulgas ja põletikku soodustavate geenide taseme langust, mis omakorda oli otseselt seotud kiirema füüsilise taastumisega stressiolukorrast (Elu5.ee, 10.03.2017).

Neuroteadus tunnistab, et alateadvus juhib 95% meie elust. Põhiprobleem on see, et inimesed on teadlikud oma teadvustatud uskumustest ja käitumismustritest, kuid ei tea oma alateadlikest uskumustest ja käitumismustritest. Enamus inimesi isegi ei tunnista, et nende alateadvus mingit rolli mängib, samas kui tegelikult on alateadvus miljon korda võimsam kui tavateadvus ja 95-99 protsenti meie elust toimib alateadlikest programmidest lähtuvalt. Uus epigeneetika teadus annab lubaduse, et igal inimesel siin planeedil on võimalus saada selleks, kes ta tegelikult on, olla täielik oma kujuteldamatus väes ning kõigil meil on võime avada oma parimad võimalused ja selles elada. Samuti saame oma keha ja sotsiaalset keskkonda tervendada ning rahus elada (Elu5.ee, 10.03.2017). Meeleselguse praktikad aitavad meil alateadvusse talletunud uskumuste ja käitumismustritega töötada, neid muuta ning hetkes olevat märkamisvõimet treenida, et meil avaneksid parimad võimalused ja saaksime täies väes elada. Me õpime enda sees ja ümber toimuvat märkama, ise ennast rahustama, oma tähelepanu suunama ja keskenduma, oma emotsioone ja mõtteid juhtima, oma enesekindlust ja elurõõmu kasvatama, seeläbi paremaid suhteid looma ning konflikte ennetama. Mõned just lapsi puudutavad näited on Pere ja lapse ajakirja 22. märtsil 2017 ilmunud artiklis „Lihtsad harjutused, mis toovad lastele meelerahu ja keskendumisvõime“. Meeleselguse treenimist toetavad nö ringitunnid nii lastele, noortele kui täiskasvanutele ja individuaalsed konsultatsioonid algavad juba augustis 2017. Lisainfot saab meiliaadressilt marika@meistritekool.ee.

Roosikodu praktilise psühholoogia blogist saame lugeda, et alateadvus ei väljendu mitte mõtete, keele ja sõnade, vaid piltide, helide, maitsete, tundmuste ja emotsioonide kaudu. Kui te mõtlete sõna „õun“, võite sisemiselt õuna näha ja ehk isegi tunda selle lõhna või maitset. See on puhtalt meie alateadvuse töö. Oled sa kunagi ajutiselt unustanud kellegi nime? Üritad seda meenutada ja siis äkki ilmub see hetkega. Nimi ei olnud kadunud, see oli vaid alateadvuses. Võime küll näha inimese nägu, aga ei mäleta nähtavat keeleliselt, st ei mäleta tema nime. Alateadvus ei põhjenda, ei arutle, ei anna hinnanguid, samuti ei tee see vahet mineviku, oleviku ega tuleviku vahel. Ta on alati olemas. Paarkümmend aastat tagasi saadud trauma on endiselt peidetud alateadvusse ja mõjutab meid nii nagu juhtuks see just praegu. Paljude alateadvuslike konfliktide omamine võib sõna otseses mõttes kehakaalu lisada ja kui need konfliktid vabastada, siis võid end füüsiliselt kergemana tunda. Vaimsete ja/või füüsiliste haiguste taga peituvad pikaajalised alateadvuses paiknevad traumad või konfliktid, sest igal emotsioonil on kehale ja ajule füüsiline reaktsioon. Tugev ebameeldiv emotsioon muutub mõne aja pärast märkamatuks. Tegelikult on see ellujäämismehhanism – selleks, et meid ei tabaks liiga palju lahendamata emotsioone ühekorraga. Need nn elusalt maetud ebameeldivad emotsioonid ei sure seeläbi alatiseks, vaid jätkavad meie mõjutamist. Kui meil on tugev lahendamata trauma, mis sisaldab endas olukorra üle kontrolli puudumise tunnet, siis see kordab end, kui leiab aset sarnane sündmus.

Samast praktilise psühholoogia blogist loeme, et alateadvuse toime mõistmiseks on meil vaja teada saada, miks me kunagi vihastasime. Võib-olla tundsime end süüdi enesevalitsuse kaotamise pärast, mis siis moodustas algse trauma. Või me muutume depressiivseks, tundes lootusetust, ise teadmata miks. Alateadvuses asub kõik, mida oleme kogenud. Isegi sünnieelsed mälestused on seal olemas. Kui ebameeldiv sündmus läheb alateadvusse, muutub teatud alateadlik veendumus. Negatiivsed emotsioonid ja tõekspidamised on aga alati kurnavad. Alateadvus ei tee vahet ei enda ja teiste ega reaalsuse ja ettekujutuse vahel. Vimma hoidmine on nagu mürgi joomine, samal ajal salamisi lootes, et hoopis vihatav isik sureb. Pikaajaline vimm võib põhjustada sapikive, või mis veel hullem, vähki meie seedesüsteemis.

Samas blogis jätkub teave selle kohta, et me võime õppida oma alateadvust muutma ja mõistma. See on lihtne, valutu, toimub hetkega ja tulemus on püsiv. Seda viimast juhul, kui sa ikka sisemist puhastust paindliku meelega regulaarselt jätkad. Jõu kasutamine või “sunni-end” meetod tegelikult halvendab probleemi ja ebaõnnestub lõpuks alati. Kui aga vabastame need tunded, siis keha ja vaim hakkavad loomulikul viisil paranema. Alateadvuse paremaks mõistmiseks ja sellest vabanemiseks, mis takistab õnne ja rõõmu, on mitmeid üsna lihtsaid viise – meditatsioon ja meeleselguse praktikad, looduses viibimine, visualiseerimine, kunst, aiatöö, muusika, jooga, kehateraapia, tants jms. Igale oma. Kui oled leidnud viisi, mis sinu puhul toimib, siis jää selle juurde, sest keha harjub ning täiustab leitud rada aja jooksul. Puhastumine muutub seeläbi üha kergemaks. Muidugi võib elus tulla ette perioode, kus oled jõudnud punkti, mil on vaja oma praktikas ja eluviisis midagi muuta. See aga toimub loomulikult, kui aeg on käes.

Postitatud Uudised

Ärksameelsus (mindfulness) Iisraeli koolides

Selle tunni ajal minu pinged mööduvad kui pilved taevas. Ma armastan seda tundi, sest alati peale tundi tunnen ma rahu ja headust iseendas. Shefi, Iisraeli kooli 6. klassist

20. märtsil külastas Eestit Iisraeli mindfulnessi ekspert dr Nimrod Sheinman ja viis läbi koolitust „Laste ärksameelsuse (mindfulness) arendamine“. Osalejaid kogunes nii palju, et koolitust korrati sama päeva õhtul veelkord.
Inglismaa koolitaja ja terapeut Kevin Laye, kes 2016. aastal koolitas Eestis seminaril „Mindfulness ehk ärksameelsus“, kirjutas tutvustavas materjalis järgmiselt. Mida me mõistame ärksuse, ärksameelsuse, tähelepaneliku teadveloleku, inglise keeles mindfulnessi all? See on omadus, mida saab arendada nii meditatsioonis kui igapäevaelus. Ärksus aitab meil olla praeguses hetkes. Miks see kasulik on? Meie vägi on käesolevas hetkes. Kui oleme oma mõtete ja tähelepanuga ekslemas kahetsusega minevikus või hirmuga tulevikus, siis ei ole meil väge tegemaks vajalikke muudatusi siin ja praegu.
Ärksameelsust uuritakse teadusmaailmas jätkuvalt ning selle efektiivsust on korduvalt tõestatud. Väidetavalt võib see aidata alandada stressi, tugevdada immuunsust, ennetada haigusi, kiirendada paranemist, parandada unekvaliteeti, kogeda senisest enam sisemist rahu jne. See on olemise kunst, kus pole vaja pidevalt võrrelda end teistega või enda vastavust kokkulepitud standardile, anda hinnanguid ja olla pidevas rahulolematuses. Ärksust praktiseerides oled üha enam tähelepanuga praeguses hetkes, su elus on vähem stressi, rohkem elurõõmu ja kirkust ning tänu sellele pääsed automaatpiloodil toimetamisest ja ennast hävitavalt elust läbi tormamisest.
Dr Nimrod Sheinman selgitas, et ärksameelsus (mindfulness) on lisatud paljude Iisraeli koolide õppekavva, sest neis tundides luuakse alus laste paremaks õppimiseks, luuakse tingimused, mis võimaldavad õppimisel juhtuda.
Iisraeli esimene iganädalaselt vähemalt ühe tunni ulatuses mindfulnessi õpetav 6-klassiline kool on seda teinud juba 17 aastat. Üsna vaeses piirkonnas asuv kool on akadeemiliste tulemuste poolest jõudnud Iisraelis kolmandale kohale.

Postitatud Uudised

Sisekoolitused

Viimasel ajal on kõige suuremat huvi tuntud allolevate teemade vastu. Kui on vajadus mõne teise teema käsitlemise järele, siis võite samuti julgesti pöörduda. Koolituspäev kujuneb koostöös tellijaga.
Lasteaia, kooli, kohaliku omavalitsuse või ettevõtte esindajaga arutatakse läbi koolituseks sobivaim aeg ja ruum. Meeldivat ja sisukat koostööd!

1.T EADLIK RAHUNEMINE JA KESKENDUMINE (lastele, noortele, igas eas ja tegevusalal täiskasvanutele)
1) kahepäevane orienteeruvalt 16 osalejale ja/või
2) kaheksa nädala jooksul näiteks reedeti või laupäeviti (8 x 1,5-2 tundi) 2-3 grupile ühest organisatsioonist või ettevõttest (võimalikud ajad 10:00 – 12:00, 12:00 – 14:00, 14:00 – 16:00), eriti soovitatav näiteks kahele erineva vanusega lastegrupile ja nende vanematele

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:
• automaatsetest tegevustest ärkamine
• kehaga parema kontakti leidmine
• emotsioonide ja mõtetega suhestumine
• suhestumine enda ja teistega
• oma elus tasakaalu saavutamine
• täielik tähelepanu ja teadlikkus ümbritsevast igapäevaelus

Igas vanuses osaleja:
• mõistab rahunemise ja keskendumisvõime treenimise olulisust ning võimalusi, sest need aitavad hoida fookust ning parandada sooritusvõimet nii õppetöös, tööülesandeid täites kui hobisid harrastades (muusika, sport jne)
• kogeb rahunemist ja keskendumist toetavaid harjutusi ja kujundab nende abil heatahtlikku ning hoolivat hoiakut, et leida loovaid lahendusi ja ennetada konflikte
• hindab ja analüüsib kogetud harjutuste mõju oma enesetundele, rahutusest ja ärevusest välja tulemisel ning oma meeleolu reguleerima õppimisel, et pingete, ülekoormuse ja stressirohkete olukordadega paremini toime tulla
• koostab oma ellu suurema tasakaalu loomise tegevuskava

2. VÄÄRTUSED MEIS JA MEIE ÜMBER (nii lasteaia- kui kooliõpetajatele, ka teiste elualade esindajatele)

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:
• väärtusarenduse põhimõisted
• meie väärtuste põlvnemine
• väärtuskasvatuse olulisus lasteaias ja koolis
• isiklikud väärtused ja organisatsioonis kokkulepitud põhiväärtused
• väärtusarenduse võimalusi lasteaias ja koolis

Ühe- või kahepäevasel koolitusel osaleja:
• mõtestab lahti väärtusarenduse põhimõisted
• hindab enda kui õpetaja hoiakute ja tegevuse reflekteerimise võimalusi
• kogeb mõnda väärtusarenduse meetodi, kirjeldab teisi meetodeid ning töövõtteid
• koostab koostöös teiste koolitusel osalejatega kogu lasteaia/kooli väärtuskasvatuse ja/või iseloomukasvatusega põhjalikumaks tegelemiseks esialgse tegevuskava (teisel päeval)

3. KLASSIJUHATAJA KUI OMA KLASSI ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESSI JUHT (toetub SA Innove koostöös valminud klassijuhataja tugimaterjalile, kooliõpetajatele)

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:
• klassijuhataja roll oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi juhina
• klassijuhataja tööülesanded
• koostöö ülesehitamine ja hoidmine kõigi osapooltega (õpilased, nende vanemad, klassi aineõpetajad)
• õnnestumised arenguvestlustel ja tekkinud küsimused

Ühepäevasel koolitusel osaleja:
• mõtestab lahti klassijuhataja kui oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi juhi olemuse ja tööülesanded
• hindab enda hoiakute ja tegevuse reflekteerimise võimalusi
• hindab ja analüüsib õpilaste arengut toetava keskkonna loomise, koostöö ülesehitamise ja hoidmise, oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimise võimalusi

4. ÜLDÕPETUS JA AINETEVAHELINE LÕIMING (kooliõpetajatele, soovitavalt vähemalt 4-6 korda õppeaasta jooksul, et lõimida kogu kooli õppekava)

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:
• üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu põhimõisted
• ainetevahelise lõimingu erinevad võimalused
• õppekava lõimimist soodustavad ja takistavad tegurid
• kooli eripärast tulenevad kokkulepped
• riikliku õppekava alusel konkreetse klassi või klasside temaatiliste tervikute leidmine (üldteema + ühine kulmineeruv tegevus)
• konkreetse klassi või klasside õppeainete ühisosa leidmine (mõisted, teemad, probleem + ajaline jaotus)

Ühe- või kahepäevasel koolitusel osaleja:
• mõtestab lahti üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu põhimõisted
• hindab ja analüüsib üldõpetuse ning ainetevahelise lõimingu võimalusi ja selleks vajalikke tingimusi
• analüüsib erinevaid lõimingutsentreid, õppeainete ühisosi, ühiseid võimalikke kulmineeruvaid tegevusi ühe klassi või kooliastme ulatuses
5. SÜSTEEMNE SISEHINDAMINE (lasteaedade ja koolide sisehindamise meeskonnale, soovitavalt vähemalt kaks päeva)
Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:
• sisehindamise olemus ja põhimõisted
• süsteemse sisehindamise ülesehitamine
• mõõdetavad andmed ja nende järjepidev kogumine
• analüüsi olemus ja koostamine

Ühe- või kahepäevasel koolitusel osaleja:
• mõtestab lahti sisehindamise olemuse ja põhimõisted, analüüsi olemuse
• hindab ja analüüsib süsteemse sisehindamise ülesehitamise võimalusi
• analüüsib erinevaid andmete kogumise viise ja nende mõõdetavust
Üldjuhul viib koolitusi läbi Meistrite Kooli 7. taseme täiskasvanute koolitaja-konsultant Marika Ivandi ja/või koostööpartner. CV leiate siit.
Ühepäevase sisekoolituse hinnaks on kujunenud 500€, suuremate gruppide korral lepitakse hind kokku. Meistrite Kool võib olla heaks koostööpartneriks Sihtasutuselt Innove koolimeeskonnale koolituseks toetuse taotlemisel ja kogu koostöise koolitusprotsessi ülesehitamisel. Võta ühendust ja räägime mõlemapoolsed ootused läbi!

Küsi lisa: marika@meistritekool.ee, 512 4183 | www.meistritekool.ee

Täpsem teave meiliaadressil marika@meistritekool.ee või telefonil 512 4183.

Meeldivat ja sisukat koostööd!
Marika Ivandi
Meistrite Kool OÜ koolitaja-konsultant

 

 

 

Postitatud Uudised

Kuidas selles möllus alles jääda ehk ennastjuhtiv õppejuht – 26.-27. mai 2017

Sa ei pea olema suurepärane, et alustada. Küll aga pead sa alustama, et olla suurepärane. Zig Ziglar

Kursus on mõeldud neile õppe- ja koolijuhtidele ning õpetajatele, kes tahavad ennast juhtima õppida ja tõhusalt tegutseda, kogedes seejuures rahu, rõõmu ja erksust. 

Koolitus toimub 26.-27.05.2017 Lahmuse mõisakoolis (Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandimaa).

Tutvu koolituse õppekavaga Ennastjuhtiv õppejuht

Lisainfo: marika@meistritekool.ee, + 372 512 4183

Registreeru koolitusele!

*Nimi (kontaktisik, kellega saame ühendust võtta)

*E-post

Organisatsioon (asutus, keda registreeruja esindab)

Koolituse nimi, millele registreerute

Lisainfo

Postitatud Avatud koolitused, Kuum koolituspakkumine

Meditatsioon ehk eelkõige tähelepanu treening

Sa ei pea olema suurepärane, et alustada. Küll aga pead sa alustama, et olla suurepärane. Zig Ziglar

Mõistesse„meditatsioon“ suhtutakse erinevalt, mõnikord ettevaatlikult ja eelarvamusega, lausa hirmuga, sest tegu võib olla millegi tundmatuga, mõnikord siiski ka teadliku ja kogenuna. Vahel arvatakse, et meditatsioon kuulub ainult esoteerika valdkonda, kuid reaalsus on see, et aina enam uurivad väga tuntud teadlased ise mediteerijaid ja mediteerimise mõju. Üheks selliseks näiteks on raamatu „Aju emotsionaalne elu: kuidas aju ainulaadne toimimine mõjutab teie mõtteid, tundeid ja elu — ja kuidas te saate seda muuta“ autor Richard J. Davidson, kes on Madisonis asuva Wisconsini ülikooli psühholoogia ja psühhiaatria professor ning sama ülikooli juures tegutseva Terve meele uurimise keskuse juht. Richard J. Davidson on afektiivse neuroteaduse alal teinud 35 aastat uurimistööd ning jõudnud selle tulemusel sadade avastusteni. Raamatus kirjeldab ta elavalt uuringuid, mida ta on teinud nii loomade kui inimestega, sh kogenud mediteerijatega ja kuidas need on näidanud, et vaimne treening võib muuta ajuaktiivsuse mustreid nii, et tugevnevad empaatia, kaastunne, optimism ja heaolutunne, teadlikkuse kaudu muutub aju.

Vikipeedia annab teabe, et meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus, mõtlus; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst jne) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti keeles samadhi, paali keeles samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Meditatsioonideks on pealkirjastatud ka usulisi või filosoofilisi kirjutisi, kirjapandud mõtisklusi mingil teemal (Descartes´i „Meditatsioonid esimesest filosoofiast“), muusika- ja kunstiteoseid jpm – ehk siis meditatsiooni tulemusel või käigus loodut. Filosoofiadoktor Rudolf Steiner, kelle vaimuteaduslikud uurimistulemused on leidnud rakendust paljude elualade uuendusliikumistes, nagu näiteks hariduses (waldorfkoolid), meditsiinis ja ravipedagoogikas, kunstis, põllumajanduses, sotsiaalelu valdkonnas, kirjutas raamatu „Enesetunnetuse tee kaheksas meditatsioonis“.

Samas on toodud, et enamik meditatsioonitehnikaid koosnevad ühest või mitmest järgnevast:

  • Tähelepanu suunamine
  • Keskendumine, süvenemine
  • Asend
  • Hingamine
  • Kujutlemine
  • Kujutlustest vabanemine
  • Mõtlemisele keskendumine
  • Mõtlemise peatamine
  • Emotsionaalse seisundi muutmine
  • Taju muutmine või suunamine

Riin Seema, kes kaitses 2014. aastal Tallinna Ülikoolis doktoritööd teemal „Mindfulness´i ja ajaperspektiivi küsimustikud ning nende seos subjektiivse heaoluga Eestis“ ja on üle kümne aasta meeleteadlikkuse harjutusi praktiseerinud ehk mediteerinud, jagab harjutusi, mis aitavad arendada tähelepanu, laias laastus kaheks. Esimest tüüpi harjutuste puhul püütakse keskenduda ühele valitud tähelepanuobjektile: hingamisele, vaatamisele, kuulamisele jne. See on tähelepanu suunamine keskendumisele. Teise harjutuste tüübi – avatud monitooringu – puhul jälgitakse avatult ja aktsepteerival viisil kõike seda, mis jõuab teadvusse. Avatud monitooringu puhul ei ole eesmärk suunata ja kontrollida oma tähelepanu, vaid suurendada teadlikkust ja aktsepteerimisvõimet (sa lubad endal kogeda ja tunnetada olukorda, võtad teadlikult vaatlejahoiaku, keerulistes olukordades on üks osa sinu meelest ja psüühikast kohal kui vaatleja, teadvustaja ning enese toetaja). Algajatel soovitatakse alustada keskendumisharjutustega, näiteks hingamise teadvustamisega (Riin Seema „Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkedel“). Selle harjutuse ajal märkad ja tunnetad, kuidas kopsud täituvad õhuga ning kõht liigub sisse ja välja. Tähelepanu hajumisel tuleb see tuua ikka ja alati keskendumisobjektile tagasi, antud juhul hingamisele. Selle tegevuse käigus kasvab teadlikkus oma meelest, kujuneb harjumus oma tähelepanu teadlikult juhtida, õpid märkama tähelepanu hajumist ja mõtete automaatpiloodil liikumist. Avatud monitooringu puhul teadvustad endale, mis toimub hetkel su meeltes, märkad ja lubad tähelepanul ja teadlikkusel liikuda erinevate aistingute, mõtete ja tunnete vahel. Kahte meditatsioonitüüpi on võimalik omavahel kombineerida. Võid näiteks alustada harjutust mingile kindlale objektile keskendumisega ja seejärel jätkata avatud monitooringuga. Meditatsioone saab eristada ka selle järgi, millal neid sooritatakse. Üks võimalus on võtta selleks iga päev kindel aeg ja katkestada selleks ajaks kõik muud toimingud. Teine võimalus on integreerida meditatsioonid oma igapäevategevusse. Ka neid viise saab omavahel kombineerida, sest üks ei välista teist (Riin Seema „Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkedel“). Kusjuures ajafaktori puhul tuleb veel üks jaotus mängu. Kas ma teen harjutust siis, kui olukord nõuab (olen ärevuses, rahutu, väsinud jne) ja/või treenin oma tähelepanu järjepidevalt näiteks hommikuti, pärastlõunal ja enne magama minekut  ehk siis nagu juba mainitud kindlal ajal keeruliste olukordade ennetamise eemärgil? Järgnev istumismeditatsioon toetab keerulisema kliendiga suhtlemisel, koosoleku läbiviimisel, läbirääkimiste pidamisel, lühike harjutus aitab tähelepanu täielikult fokusseerida ja sobilikult reageerida.

Istu mõned minutid suletud silmadega. Tunneta oma keha. Märka, kas see on pinges või hoopis küüru vajunud. Uuri, kas kusagil sinu kehas on ebamugavustunne või väsimus. Kas pea ja keha on kaldu pigem ühele poole, ette või hoopis taha? Niipea kui seda märkad, tahab keha justkui iseenesest võtta sisse parema asendi, sirutudes või liikudes veidi tahapoole (Riin Seema „Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkedel“) .

Pane tähele, kuidas keha enda tarkus hakkab tänu hetkelisele tähelepanule ja teadlikkusele kehahoiakut suunama. Võid äkitselt taibata midagi üllatavat või leida mõnele küsimusele vastuse, mida otsisid juba ammu. Sulle võib ootamatult meenuda ununenud lubadus või töö, mis tuleb ära teha. Pane tähele, kas tahad pigem veel puhata ja istuda või tekkis selle istumismeditatsiooni käigus uus motivatsioonipuhang ning oled taas valmis tegutsema. Selline vaikne hetk ja peatumine annab sulle võimaluse teha enda sees väike korrastustöö, mis aitab omakorda teadvustada iseenda väärtusi ja vajadusi, mis võivad olla sageli mattunud ümbritsevate nõudmiste ja ootuste alla. Sel hetkel, kui saad kontakti oma sisemise minaga, vabaned igapäevastest rollidest ja kuuled oma sisehäält. Selline intuitiivne taipamine võib sageli näidata suunda, milline samm elus järgmisena astuda (Riin Seema „Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkedel“) . Huvitav on veel välja tuua raamatu kaanelt vastu vaatav tekst: „Nüüd on õige aeg käes. Alusta kohe täna! Juba mõne aja pärast tunned, et su uus elu meeldib sulle palju rohkem kui senine.“

Postitatud Uudised

Kogemus Sutlema laste ja nende vanematega

Hiljuti kohtus Meistrite Kooli koolitaja-konsultant Marika Ivandi MTÜ Minu Koduselts eestvedaja Kristi Sarapuuga, et viimaseid teadliku rahunemise ja keskendumise programmi dokumente vormistada ja lühidalt jagada, mis on kahe kuu jooksul peale teadliku rahunemise ja keskendumise programmi lõppemist toimunud.

Teadliku rahunemise ja keskendumise programmi jooksul õppisid kahe lasterühma (6-8-aastased, 9-12-aastased, programm on kohaldatav ka vanematele lastele) ja suures mahus nendesamade laste vanemad ning eraldi veel mõni individuaalset tööd vajanud laps ja vanem meie sees ning ümber toimuvat enam märkama, automaatseid tegevusi peatama, oma tähelepanu teadlikult suunama, uudishimu, headust ja tänulikkust suurendama, ka mure tunnistama ning raskustega sõbrunema, oma emotsioone ja mõtteid juhtima. Kaheksal oktoobri, novembri ja detsembri pühapäeval toimunud programmi muutis eriliseks kompaktsus, sest lapsed ja paljud nendesamade laste vanemad said samaaegselt nii sarnast õpetust kui ka juhiseid ja harjutusi kodus koos praktiseerimiseks.

Programmis osalenud 6-aastase Lenna ema Aet Vesiallik kirjutas oma märkamisi üles: “Hiljuti sadas esimest lund. Kui lapsed lumesadu märkasid, tahtsid nad kohe õue minna. Paraku olid nad haigestunud ja nad ei saanud selleks luba. Tavapäraselt on sellisele keelule järgnenud üsna lärmakas tüli, kuid sel korral märkas ema, et tütar seisis akna all ja liikus hingamise rütmis parema käe nimetissõrmega ümber vasaku käe sõrmede. Ta tegi enda rahustamiseks äsja õpitud näpuhingamise harjutust. Ema jätkab: „Kui Lenna ärritub või läheb endast välja, siis tuletan talle meelde, et nüüd on õige aeg aeg maha võtta ja hingata pikalt sisse-välja. See mõjub kohe. Ta suudab selgemalt mõelda ja rääkida. Ja samal ajal jõuan ju mina ka rahuneda ja kiiresti end taastada. Ärritavates hetkedes võib öelda lauseid, mida hiljem kahetsed. Need harjutused on imelised.” Kuu aega peale programmi lõppu kirjutab ema: „ Oleme tasapisi proovinud jätkuvalt Lenna lemmikharjutusi (näpuhingamine, keha teadveloleku harjutus) teha. Ja lisaks loeme õhtuti meelerahu muinasjutte. Tavaliselt teeme õhtuti enne uinumist, siis hea rahulik kahekesi muljetada. Kokkuvõttes on Lenna muutunud või kasvanud selliseks “suureks lapseks”. Ta mängib rahulikumaid mänge, ta suhtleb oma pereliikmetega selgemalt ja parema tähelepanuga, ta ei kipu nii palju nutma kui umbes 4-5 kuud tagasi. See kõik võib olla lihtsalt üks normaalne lapse areng ja oleks nii või teisiti kunagi temaga juhtunud, aga võib-olla on tulnud talle kasuks programmi käigus õpitud harjutused ja kogemused. Mulle tundub, et ta on rõõmsam.”

Üks täiskasvanute grupis osaleja kurtis pideva väsimuse üle. Tal oli keeruline lühikesi praktilisi harjutusi teha, sest nagu ta silmad kinni pani, nii jäi magama. Huvitav muutus toimus aga keha teadveloleku harjutust tehes, mil osalejad lamasid selili, keskendusid aeglaselt ja rahulikult sellele, mida erinevad kehaosad varbaotstest pealaeni tundsid, tunnetasid oma abaluude ja küünarnukkide all olevat põrandat, pakitsusi pahkluudes, põlvedes, puusades … . Seni väsimusega pidevalt silmitsi seisnud osaleja tundis ennast peale orienteeruvalt 20 minutit kestnud harjutust nagu uuena, välja puhanud ja erksana.

Praeguses pöörases maailmas on meile tänu aju plastilisusele avatud suurepärased arukad võimalused, kuidas oma igapäevast elu tunduvalt rõõmsamaks ja rahulikumaks muuta, õppida teadlikult oma tähelepanu ja keskendumist suunama just sellele tegevusele, mida meil endil on vaja ära teha. Ka Eestis pakutakse juba teejuhiseid nii lastele, nende vanematele kui lasteaedade ja koolide õpetajatele ehk siis igas eas inimestele. Peale otsuse vastu võtmist, et tahad oma elu rõõmsamaks, rahuldustpakkuvamaks ja teadlikult juhitavamaks muuta, on sul võimalik ise sellele avastuste- ja kogemusterohkele teekonnale asuda, selles pöörases maailmas rahuni jõuda. Ja toetada sel teekonnal ka oma lapsi. Eesti Päevalehe 25. veebruari 2017 artiklist „Elada on võimalik ka kurbuse ja masenduseta“ saab lisa lugeda.

 

Postitatud Uudised