Ärksameelsus (mindfulness) Iisraeli koolides

Selle tunni ajal minu pinged mööduvad kui pilved taevas. Ma armastan seda tundi, sest alati peale tundi tunnen ma rahu ja headust iseendas. Shefi, Iisraeli kooli 6. klassist

20. märtsil külastas Eestit Iisraeli mindfulnessi ekspert dr Nimrod Sheinman ja viis läbi koolitust „Laste ärksameelsuse (mindfulness) arendamine“. Osalejaid kogunes nii palju, et koolitust korrati sama päeva õhtul veelkord.
Inglismaa koolitaja ja terapeut Kevin Laye, kes 2016. aastal koolitas Eestis seminaril „Mindfulness ehk ärksameelsus“, kirjutas tutvustavas materjalis järgmiselt. Mida me mõistame ärksuse, ärksameelsuse, tähelepaneliku teadveloleku, inglise keeles mindfulnessi all? See on omadus, mida saab arendada nii meditatsioonis kui igapäevaelus. Ärksus aitab meil olla praeguses hetkes. Miks see kasulik on? Meie vägi on käesolevas hetkes. Kui oleme oma mõtete ja tähelepanuga ekslemas kahetsusega minevikus või hirmuga tulevikus, siis ei ole meil väge tegemaks vajalikke muudatusi siin ja praegu.
Ärksameelsust uuritakse teadusmaailmas jätkuvalt ning selle efektiivsust on korduvalt tõestatud. Väidetavalt võib see aidata alandada stressi, tugevdada immuunsust, ennetada haigusi, kiirendada paranemist, parandada unekvaliteeti, kogeda senisest enam sisemist rahu jne. See on olemise kunst, kus pole vaja pidevalt võrrelda end teistega või enda vastavust kokkulepitud standardile, anda hinnanguid ja olla pidevas rahulolematuses. Ärksust praktiseerides oled üha enam tähelepanuga praeguses hetkes, su elus on vähem stressi, rohkem elurõõmu ja kirkust ning tänu sellele pääsed automaatpiloodil toimetamisest ja ennast hävitavalt elust läbi tormamisest.
Dr Nimrod Sheinman selgitas, et ärksameelsus (mindfulness) on lisatud paljude Iisraeli koolide õppekavva, sest neis tundides luuakse alus laste paremaks õppimiseks, luuakse tingimused, mis võimaldavad õppimisel juhtuda.
Iisraeli esimene iganädalaselt vähemalt ühe tunni ulatuses mindfulnessi õpetav 6-klassiline kool on seda teinud juba 17 aastat. Üsna vaeses piirkonnas asuv kool on akadeemiliste tulemuste poolest jõudnud Iisraelis kolmandale kohale.

Postitatud Uudised

Sisekoolitused

Viimasel ajal on kõige suuremat huvi tuntud allolevate teemade vastu. Kui on vajadus mõne teise teema käsitlemise järele, siis võite samuti julgesti pöörduda. Koolituspäev kujuneb koostöös tellijaga.
Lasteaia, kooli, kohaliku omavalitsuse või ettevõtte esindajaga arutatakse läbi koolituseks sobivaim aeg ja ruum. Meeldivat ja sisukat koostööd!

1.T EADLIK RAHUNEMINE JA KESKENDUMINE (lastele, noortele, igas eas ja tegevusalal täiskasvanutele)
1) kahepäevane orienteeruvalt 16 osalejale ja/või
2) kaheksa nädala jooksul näiteks reedeti või laupäeviti (8 x 1,5-2 tundi) 2-3 grupile ühest organisatsioonist või ettevõttest (võimalikud ajad 10:00 – 12:00, 12:00 – 14:00, 14:00 – 16:00), eriti soovitatav näiteks kahele erineva vanusega lastegrupile ja nende vanematele

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:
• automaatsetest tegevustest ärkamine
• kehaga parema kontakti leidmine
• emotsioonide ja mõtetega suhestumine
• suhestumine enda ja teistega
• oma elus tasakaalu saavutamine
• täielik tähelepanu ja teadlikkus ümbritsevast igapäevaelus

Igas vanuses osaleja:
• mõistab rahunemise ja keskendumisvõime treenimise olulisust ning võimalusi, sest need aitavad hoida fookust ning parandada sooritusvõimet nii õppetöös, tööülesandeid täites kui hobisid harrastades (muusika, sport jne)
• kogeb rahunemist ja keskendumist toetavaid harjutusi ja kujundab nende abil heatahtlikku ning hoolivat hoiakut, et leida loovaid lahendusi ja ennetada konflikte
• hindab ja analüüsib kogetud harjutuste mõju oma enesetundele, rahutusest ja ärevusest välja tulemisel ning oma meeleolu reguleerima õppimisel, et pingete, ülekoormuse ja stressirohkete olukordadega paremini toime tulla
• koostab oma ellu suurema tasakaalu loomise tegevuskava

2. VÄÄRTUSED MEIS JA MEIE ÜMBER (nii lasteaia- kui kooliõpetajatele, ka teiste elualade esindajatele)

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:
• väärtusarenduse põhimõisted
• meie väärtuste põlvnemine
• väärtuskasvatuse olulisus lasteaias ja koolis
• isiklikud väärtused ja organisatsioonis kokkulepitud põhiväärtused
• väärtusarenduse võimalusi lasteaias ja koolis

Ühe- või kahepäevasel koolitusel osaleja:
• mõtestab lahti väärtusarenduse põhimõisted
• hindab enda kui õpetaja hoiakute ja tegevuse reflekteerimise võimalusi
• kogeb mõnda väärtusarenduse meetodi, kirjeldab teisi meetodeid ning töövõtteid
• koostab koostöös teiste koolitusel osalejatega kogu lasteaia/kooli väärtuskasvatuse ja/või iseloomukasvatusega põhjalikumaks tegelemiseks esialgse tegevuskava (teisel päeval)

3. KLASSIJUHATAJA KUI OMA KLASSI ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESSI JUHT (toetub SA Innove koostöös valminud klassijuhataja tugimaterjalile, kooliõpetajatele)

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:
• klassijuhataja roll oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi juhina
• klassijuhataja tööülesanded
• koostöö ülesehitamine ja hoidmine kõigi osapooltega (õpilased, nende vanemad, klassi aineõpetajad)
• õnnestumised arenguvestlustel ja tekkinud küsimused

Ühepäevasel koolitusel osaleja:
• mõtestab lahti klassijuhataja kui oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi juhi olemuse ja tööülesanded
• hindab enda hoiakute ja tegevuse reflekteerimise võimalusi
• hindab ja analüüsib õpilaste arengut toetava keskkonna loomise, koostöö ülesehitamise ja hoidmise, oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimise võimalusi

4. ÜLDÕPETUS JA AINETEVAHELINE LÕIMING (kooliõpetajatele, soovitavalt vähemalt 4-6 korda õppeaasta jooksul, et lõimida kogu kooli õppekava)

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:
• üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu põhimõisted
• ainetevahelise lõimingu erinevad võimalused
• õppekava lõimimist soodustavad ja takistavad tegurid
• kooli eripärast tulenevad kokkulepped
• riikliku õppekava alusel konkreetse klassi või klasside temaatiliste tervikute leidmine (üldteema + ühine kulmineeruv tegevus)
• konkreetse klassi või klasside õppeainete ühisosa leidmine (mõisted, teemad, probleem + ajaline jaotus)

Ühe- või kahepäevasel koolitusel osaleja:
• mõtestab lahti üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu põhimõisted
• hindab ja analüüsib üldõpetuse ning ainetevahelise lõimingu võimalusi ja selleks vajalikke tingimusi
• analüüsib erinevaid lõimingutsentreid, õppeainete ühisosi, ühiseid võimalikke kulmineeruvaid tegevusi ühe klassi või kooliastme ulatuses
5. SÜSTEEMNE SISEHINDAMINE (lasteaedade ja koolide sisehindamise meeskonnale, soovitavalt vähemalt kaks päeva)
Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:
• sisehindamise olemus ja põhimõisted
• süsteemse sisehindamise ülesehitamine
• mõõdetavad andmed ja nende järjepidev kogumine
• analüüsi olemus ja koostamine

Ühe- või kahepäevasel koolitusel osaleja:
• mõtestab lahti sisehindamise olemuse ja põhimõisted, analüüsi olemuse
• hindab ja analüüsib süsteemse sisehindamise ülesehitamise võimalusi
• analüüsib erinevaid andmete kogumise viise ja nende mõõdetavust
Üldjuhul viib koolitusi läbi Meistrite Kooli 7. taseme täiskasvanute koolitaja-konsultant Marika Ivandi ja/või koostööpartner. CV leiate siit.
Ühepäevase sisekoolituse hinnaks on kujunenud 500€, suuremate gruppide korral lepitakse hind kokku. Meistrite Kool võib olla heaks koostööpartneriks Sihtasutuselt Innove koolimeeskonnale koolituseks toetuse taotlemisel ja kogu koostöise koolitusprotsessi ülesehitamisel. Võta ühendust ja räägime mõlemapoolsed ootused läbi!

Küsi lisa: marika@meistritekool.ee, 512 4183 | www.meistritekool.ee

Täpsem teave meiliaadressil marika@meistritekool.ee või telefonil 512 4183.

Meeldivat ja sisukat koostööd!
Marika Ivandi
Meistrite Kool OÜ koolitaja-konsultant

 

 

 

Postitatud Uudised

Kuidas selles möllus alles jääda ehk ennastjuhtiv õppejuht – 26.-27. mai 2017

Sa ei pea olema suurepärane, et alustada. Küll aga pead sa alustama, et olla suurepärane. Zig Ziglar

Kursus on mõeldud neile õppe- ja koolijuhtidele ning õpetajatele, kes tahavad ennast juhtima õppida ja tõhusalt tegutseda, kogedes seejuures rahu, rõõmu ja erksust. 

Koolitus toimub 26.-27.05.2017 Lahmuse mõisakoolis (Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandimaa).

Tutvu koolituse õppekavaga Ennastjuhtiv õppejuht

Lisainfo: marika@meistritekool.ee, + 372 512 4183

Registreeru koolitusele!

*Nimi (kontaktisik, kellega saame ühendust võtta)

*E-post

Organisatsioon (asutus, keda registreeruja esindab)

Koolituse nimi, millele registreerute

Lisainfo

Postitatud Avatud koolitused, Kuum koolituspakkumine

Meditatsioon ehk eelkõige tähelepanu treening

Sa ei pea olema suurepärane, et alustada. Küll aga pead sa alustama, et olla suurepärane. Zig Ziglar

Mõistesse„meditatsioon“ suhtutakse erinevalt, mõnikord ettevaatlikult ja eelarvamusega, lausa hirmuga, sest tegu võib olla millegi tundmatuga, mõnikord siiski ka teadliku ja kogenuna. Vahel arvatakse, et meditatsioon kuulub ainult esoteerika valdkonda, kuid reaalsus on see, et aina enam uurivad väga tuntud teadlased ise mediteerijaid ja mediteerimise mõju. Üheks selliseks näiteks on raamatu „Aju emotsionaalne elu: kuidas aju ainulaadne toimimine mõjutab teie mõtteid, tundeid ja elu — ja kuidas te saate seda muuta“ autor Richard J. Davidson, kes on Madisonis asuva Wisconsini ülikooli psühholoogia ja psühhiaatria professor ning sama ülikooli juures tegutseva Terve meele uurimise keskuse juht. Richard J. Davidson on afektiivse neuroteaduse alal teinud 35 aastat uurimistööd ning jõudnud selle tulemusel sadade avastusteni. Raamatus kirjeldab ta elavalt uuringuid, mida ta on teinud nii loomade kui inimestega, sh kogenud mediteerijatega ja kuidas need on näidanud, et vaimne treening võib muuta ajuaktiivsuse mustreid nii, et tugevnevad empaatia, kaastunne, optimism ja heaolutunne, teadlikkuse kaudu muutub aju.

Vikipeedia annab teabe, et meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus, mõtlus; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst jne) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti keeles samadhi, paali keeles samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Meditatsioonideks on pealkirjastatud ka usulisi või filosoofilisi kirjutisi, kirjapandud mõtisklusi mingil teemal (Descartes´i „Meditatsioonid esimesest filosoofiast“), muusika- ja kunstiteoseid jpm – ehk siis meditatsiooni tulemusel või käigus loodut. Filosoofiadoktor Rudolf Steiner, kelle vaimuteaduslikud uurimistulemused on leidnud rakendust paljude elualade uuendusliikumistes, nagu näiteks hariduses (waldorfkoolid), meditsiinis ja ravipedagoogikas, kunstis, põllumajanduses, sotsiaalelu valdkonnas, kirjutas raamatu „Enesetunnetuse tee kaheksas meditatsioonis“.

Samas on toodud, et enamik meditatsioonitehnikaid koosnevad ühest või mitmest järgnevast:

  • Tähelepanu suunamine
  • Keskendumine, süvenemine
  • Asend
  • Hingamine
  • Kujutlemine
  • Kujutlustest vabanemine
  • Mõtlemisele keskendumine
  • Mõtlemise peatamine
  • Emotsionaalse seisundi muutmine
  • Taju muutmine või suunamine

Riin Seema, kes kaitses 2014. aastal Tallinna Ülikoolis doktoritööd teemal „Mindfulness´i ja ajaperspektiivi küsimustikud ning nende seos subjektiivse heaoluga Eestis“ ja on üle kümne aasta meeleteadlikkuse harjutusi praktiseerinud ehk mediteerinud, jagab harjutusi, mis aitavad arendada tähelepanu, laias laastus kaheks. Esimest tüüpi harjutuste puhul püütakse keskenduda ühele valitud tähelepanuobjektile: hingamisele, vaatamisele, kuulamisele jne. See on tähelepanu suunamine keskendumisele. Teise harjutuste tüübi – avatud monitooringu – puhul jälgitakse avatult ja aktsepteerival viisil kõike seda, mis jõuab teadvusse. Avatud monitooringu puhul ei ole eesmärk suunata ja kontrollida oma tähelepanu, vaid suurendada teadlikkust ja aktsepteerimisvõimet (sa lubad endal kogeda ja tunnetada olukorda, võtad teadlikult vaatlejahoiaku, keerulistes olukordades on üks osa sinu meelest ja psüühikast kohal kui vaatleja, teadvustaja ning enese toetaja). Algajatel soovitatakse alustada keskendumisharjutustega, näiteks hingamise teadvustamisega (Riin Seema „Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkedel“). Selle harjutuse ajal märkad ja tunnetad, kuidas kopsud täituvad õhuga ning kõht liigub sisse ja välja. Tähelepanu hajumisel tuleb see tuua ikka ja alati keskendumisobjektile tagasi, antud juhul hingamisele. Selle tegevuse käigus kasvab teadlikkus oma meelest, kujuneb harjumus oma tähelepanu teadlikult juhtida, õpid märkama tähelepanu hajumist ja mõtete automaatpiloodil liikumist. Avatud monitooringu puhul teadvustad endale, mis toimub hetkel su meeltes, märkad ja lubad tähelepanul ja teadlikkusel liikuda erinevate aistingute, mõtete ja tunnete vahel. Kahte meditatsioonitüüpi on võimalik omavahel kombineerida. Võid näiteks alustada harjutust mingile kindlale objektile keskendumisega ja seejärel jätkata avatud monitooringuga. Meditatsioone saab eristada ka selle järgi, millal neid sooritatakse. Üks võimalus on võtta selleks iga päev kindel aeg ja katkestada selleks ajaks kõik muud toimingud. Teine võimalus on integreerida meditatsioonid oma igapäevategevusse. Ka neid viise saab omavahel kombineerida, sest üks ei välista teist (Riin Seema „Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkedel“). Kusjuures ajafaktori puhul tuleb veel üks jaotus mängu. Kas ma teen harjutust siis, kui olukord nõuab (olen ärevuses, rahutu, väsinud jne) ja/või treenin oma tähelepanu järjepidevalt näiteks hommikuti, pärastlõunal ja enne magama minekut  ehk siis nagu juba mainitud kindlal ajal keeruliste olukordade ennetamise eemärgil? Järgnev istumismeditatsioon toetab keerulisema kliendiga suhtlemisel, koosoleku läbiviimisel, läbirääkimiste pidamisel, lühike harjutus aitab tähelepanu täielikult fokusseerida ja sobilikult reageerida.

Istu mõned minutid suletud silmadega. Tunneta oma keha. Märka, kas see on pinges või hoopis küüru vajunud. Uuri, kas kusagil sinu kehas on ebamugavustunne või väsimus. Kas pea ja keha on kaldu pigem ühele poole, ette või hoopis taha? Niipea kui seda märkad, tahab keha justkui iseenesest võtta sisse parema asendi, sirutudes või liikudes veidi tahapoole (Riin Seema „Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkedel“) .

Pane tähele, kuidas keha enda tarkus hakkab tänu hetkelisele tähelepanule ja teadlikkusele kehahoiakut suunama. Võid äkitselt taibata midagi üllatavat või leida mõnele küsimusele vastuse, mida otsisid juba ammu. Sulle võib ootamatult meenuda ununenud lubadus või töö, mis tuleb ära teha. Pane tähele, kas tahad pigem veel puhata ja istuda või tekkis selle istumismeditatsiooni käigus uus motivatsioonipuhang ning oled taas valmis tegutsema. Selline vaikne hetk ja peatumine annab sulle võimaluse teha enda sees väike korrastustöö, mis aitab omakorda teadvustada iseenda väärtusi ja vajadusi, mis võivad olla sageli mattunud ümbritsevate nõudmiste ja ootuste alla. Sel hetkel, kui saad kontakti oma sisemise minaga, vabaned igapäevastest rollidest ja kuuled oma sisehäält. Selline intuitiivne taipamine võib sageli näidata suunda, milline samm elus järgmisena astuda (Riin Seema „Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkedel“) . Huvitav on veel välja tuua raamatu kaanelt vastu vaatav tekst: „Nüüd on õige aeg käes. Alusta kohe täna! Juba mõne aja pärast tunned, et su uus elu meeldib sulle palju rohkem kui senine.“

Postitatud Uudised

Kogemus Sutlema laste ja nende vanematega

Hiljuti kohtus Meistrite Kooli koolitaja-konsultant Marika Ivandi MTÜ Minu Koduselts eestvedaja Kristi Sarapuuga, et viimaseid teadliku rahunemise ja keskendumise programmi dokumente vormistada ja lühidalt jagada, mis on kahe kuu jooksul peale teadliku rahunemise ja keskendumise programmi lõppemist toimunud.

Teadliku rahunemise ja keskendumise programmi jooksul õppisid kahe lasterühma (6-8-aastased, 9-12-aastased, programm on kohaldatav ka vanematele lastele) ja suures mahus nendesamade laste vanemad ning eraldi veel mõni individuaalset tööd vajanud laps ja vanem meie sees ning ümber toimuvat enam märkama, automaatseid tegevusi peatama, oma tähelepanu teadlikult suunama, uudishimu, headust ja tänulikkust suurendama, ka mure tunnistama ning raskustega sõbrunema, oma emotsioone ja mõtteid juhtima. Kaheksal oktoobri, novembri ja detsembri pühapäeval toimunud programmi muutis eriliseks kompaktsus, sest lapsed ja paljud nendesamade laste vanemad said samaaegselt nii sarnast õpetust kui ka juhiseid ja harjutusi kodus koos praktiseerimiseks.

Programmis osalenud 6-aastase Lenna ema Aet Vesiallik kirjutas oma märkamisi üles: “Hiljuti sadas esimest lund. Kui lapsed lumesadu märkasid, tahtsid nad kohe õue minna. Paraku olid nad haigestunud ja nad ei saanud selleks luba. Tavapäraselt on sellisele keelule järgnenud üsna lärmakas tüli, kuid sel korral märkas ema, et tütar seisis akna all ja liikus hingamise rütmis parema käe nimetissõrmega ümber vasaku käe sõrmede. Ta tegi enda rahustamiseks äsja õpitud näpuhingamise harjutust. Ema jätkab: „Kui Lenna ärritub või läheb endast välja, siis tuletan talle meelde, et nüüd on õige aeg aeg maha võtta ja hingata pikalt sisse-välja. See mõjub kohe. Ta suudab selgemalt mõelda ja rääkida. Ja samal ajal jõuan ju mina ka rahuneda ja kiiresti end taastada. Ärritavates hetkedes võib öelda lauseid, mida hiljem kahetsed. Need harjutused on imelised.” Kuu aega peale programmi lõppu kirjutab ema: „ Oleme tasapisi proovinud jätkuvalt Lenna lemmikharjutusi (näpuhingamine, keha teadveloleku harjutus) teha. Ja lisaks loeme õhtuti meelerahu muinasjutte. Tavaliselt teeme õhtuti enne uinumist, siis hea rahulik kahekesi muljetada. Kokkuvõttes on Lenna muutunud või kasvanud selliseks “suureks lapseks”. Ta mängib rahulikumaid mänge, ta suhtleb oma pereliikmetega selgemalt ja parema tähelepanuga, ta ei kipu nii palju nutma kui umbes 4-5 kuud tagasi. See kõik võib olla lihtsalt üks normaalne lapse areng ja oleks nii või teisiti kunagi temaga juhtunud, aga võib-olla on tulnud talle kasuks programmi käigus õpitud harjutused ja kogemused. Mulle tundub, et ta on rõõmsam.”

Üks täiskasvanute grupis osaleja kurtis pideva väsimuse üle. Tal oli keeruline lühikesi praktilisi harjutusi teha, sest nagu ta silmad kinni pani, nii jäi magama. Huvitav muutus toimus aga keha teadveloleku harjutust tehes, mil osalejad lamasid selili, keskendusid aeglaselt ja rahulikult sellele, mida erinevad kehaosad varbaotstest pealaeni tundsid, tunnetasid oma abaluude ja küünarnukkide all olevat põrandat, pakitsusi pahkluudes, põlvedes, puusades … . Seni väsimusega pidevalt silmitsi seisnud osaleja tundis ennast peale orienteeruvalt 20 minutit kestnud harjutust nagu uuena, välja puhanud ja erksana.

Praeguses pöörases maailmas on meile tänu aju plastilisusele avatud suurepärased arukad võimalused, kuidas oma igapäevast elu tunduvalt rõõmsamaks ja rahulikumaks muuta, õppida teadlikult oma tähelepanu ja keskendumist suunama just sellele tegevusele, mida meil endil on vaja ära teha. Ka Eestis pakutakse juba teejuhiseid nii lastele, nende vanematele kui lasteaedade ja koolide õpetajatele ehk siis igas eas inimestele. Peale otsuse vastu võtmist, et tahad oma elu rõõmsamaks, rahuldustpakkuvamaks ja teadlikult juhitavamaks muuta, on sul võimalik ise sellele avastuste- ja kogemusterohkele teekonnale asuda, selles pöörases maailmas rahuni jõuda. Ja toetada sel teekonnal ka oma lapsi. Eesti Päevalehe 25. veebruari 2017 artiklist „Elada on võimalik ka kurbuse ja masenduseta“ saab lisa lugeda.

 

Postitatud Uudised

Sisekoolitused 2017

Hooajal 2016/2017 on kõige suuremat huvi tuntud allolevate teemade vastu. Kui on vajadus mõne teise teema käsitlemise järele, siis võite samuti julgesti pöörduda. Koolituspäev kujuneb koostöös tellijaga.

Lasteaia, kooli, kohaliku omavalitsuse või ettevõtte esindajaga arutatakse läbi koolituseks sobivaim aeg ja ruum. Meeldivat ja sisukat koostööd!

1.T EADLIK RAHUNEMINE JA KESKENDUMINE (lastele, noortele, igas eas ja tegevusalal täiskasvanutele)

1) kahepäevane orienteeruvalt 16 osalejale ja/või

2) kaheksa nädala jooksul näiteks reedeti või laupäeviti (8 x 1,5-2 tundi) 2-3 grupile ühest organisatsioonist või ettevõttest (võimalikud ajad 10:00  – 12:00, 12:00 – 14:00, 14:00 – 16:00), eriti soovitatav näiteks kahele erineva vanusega lastegrupile ja nende vanematele

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:

  • automaatsetest tegevustest ärkamine
  • kehaga parema kontakti leidmine
  • emotsioonide ja mõtetega suhestumine
  • suhestumine enda ja teistega
  • oma elus tasakaalu saavutamine
  • täielik tähelepanu ja teadlikkus ümbritsevast igapäevaelus

Igas vanuses osaleja:

  • mõistab rahunemise ja keskendumisvõime treenimise olulisust ning võimalusi, sest need aitavad hoida fookust ning parandada sooritusvõimet nii õppetöös, tööülesandeid täites kui hobisid harrastades (muusika, sport jne)
  • kogeb rahunemist ja keskendumist toetavaid harjutusi ja kujundab nende abil heatahtlikku ning hoolivat hoiakut, et leida loovaid lahendusi ja ennetada konflikte
  • hindab ja analüüsib kogetud harjutuste mõju oma enesetundele, rahutusest ja ärevusest välja tulemisel ning oma meeleolu reguleerima õppimisel, et pingete, ülekoormuse ja stressirohkete olukordadega paremini toime tulla
  • koostab oma ellu suurema tasakaalu loomise tegevuskava
  1. VÄÄRTUSED MEIS JA MEIE ÜMBER (nii lasteaia- kui kooliõpetajatele, ka teiste elualade esindajatele)

 Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:

  • väärtusarenduse põhimõisted
  • meie väärtuste põlvnemine
  • väärtuskasvatuse olulisus lasteaias ja koolis
  • isiklikud väärtused ja organisatsioonis kokkulepitud põhiväärtused
  • väärtusarenduse võimalusi lasteaias ja koolis

Ühe- või kahepäevasel koolitusel osaleja:

  • mõtestab lahti väärtusarenduse põhimõisted
  • hindab enda kui õpetaja hoiakute ja tegevuse reflekteerimise võimalusi
  • kogeb mõnda väärtusarenduse meetodi, kirjeldab teisi meetodeid ning töövõtteid
  • koostab koostöös teiste koolitusel osalejatega kogu lasteaia/kooli väärtuskasvatuse ja/või iseloomukasvatusega põhjalikumaks tegelemiseks esialgse tegevuskava (teisel päeval)
  1. KLASSIJUHATAJA KUI OMA KLASSI ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESSI JUHT (toetub SA Innove koostöös valminud klassijuhataja tugimaterjalile, kooliõpetajatele)

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:

  • klassijuhataja roll oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi juhina
  • klassijuhataja tööülesanded
  • koostöö ülesehitamine ja hoidmine kõigi osapooltega (õpilased, nende vanemad, klassi aineõpetajad)
  • õnnestumised arenguvestlustel ja tekkinud küsimused

Ühepäevasel koolitusel osaleja:

  • mõtestab lahti klassijuhataja kui oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi juhi olemuse ja tööülesanded
  • hindab enda hoiakute ja tegevuse reflekteerimise võimalusi
  • hindab ja analüüsib õpilaste arengut toetava keskkonna loomise, koostöö ülesehitamise ja hoidmise, oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimise võimalusi
  1. ÜLDÕPETUS JA AINETEVAHELINE LÕIMING (kooliõpetajatele, soovitavalt vähemalt 4-6 korda õppeaasta jooksul, et lõimida kogu kooli õppekava)

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:

  • üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu põhimõisted
  • ainetevahelise lõimingu erinevad võimalused
  • õppekava lõimimist soodustavad ja takistavad tegurid
  • kooli eripärast tulenevad kokkulepped
  • riikliku õppekava alusel konkreetse klassi või klasside temaatiliste tervikute leidmine (üldteema + ühine kulmineeruv tegevus)
  • konkreetse klassi või klasside õppeainete ühisosa leidmine (mõisted, teemad, probleem + ajaline jaotus)

Ühe- või kahepäevasel koolitusel osaleja:

  • mõtestab lahti üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu põhimõisted
  • hindab ja analüüsib üldõpetuse ning ainetevahelise lõimingu võimalusi ja selleks vajalikke tingimusi
  • analüüsib erinevaid lõimingutsentreid, õppeainete ühisosi, ühiseid võimalikke kulmineeruvaid tegevusi ühe klassi või kooliastme ulatuses
  1. SÜSTEEMNE SISEHINDAMINE (lasteaedade ja koolide sisehindamise meeskonnale, soovitavalt vähemalt kaks päeva)

Kogemusõppe võtteid kasutades käsitleme järgmisi teemasid:

  • sisehindamise olemus ja põhimõisted
  • süsteemse sisehindamise ülesehitamine
  • mõõdetavad andmed ja nende järjepidev kogumine
  • analüüsi olemus ja koostamine

Ühe- või kahepäevasel koolitusel osaleja:

  • mõtestab lahti sisehindamise olemuse ja põhimõisted, analüüsi olemuse
  • hindab ja analüüsib süsteemse sisehindamise ülesehitamise võimalusi
  • analüüsib erinevaid andmete kogumise viise ja nende mõõdetavust

Üldjuhul viib koolitusi läbi Meistrite Kooli 7. taseme täiskasvanute koolitaja-konsultant Marika Ivandi ja/või koostööpartner. CV leiate siit.

Ühepäevase sisekoolituse hinnaks on kujunenud 500€, suuremate gruppide korral lepitakse hind kokku. Meistrite Kool võib olla heaks koostööpartneriks Sihtasutuselt Innove koolimeeskonnale koolituseks toetuse taotlemisel ja kogu koostöise koolitusprotsessi ülesehitamisel. Võta ühendust ja räägime mõlemapoolsed ootused läbi!

Küsi lisa: marika@meistritekool.ee, 512 4183 | www.meistritekool.ee

Täpsem teave meiliaadressil marika@meistritekool.ee või telefonil 512 4183.

 

Meeldivat ja sisukat koostööd!

Marika Ivandi

Meistrite Kool OÜ koolitaja-konsultant

 

Postitatud Uudised

Meistrite Kooli jõulusoov

Postitatud Uudised

Tervem ja rahuldust pakkuvam elu on treenitav

mindfulness-blog-imageSama pealkirja all ilmus Äripäeva 26.09.2016 Juhtimise erilehes Meistrite Kooli koolitaja Marika Ivandi kirjutatud arvamus psühholoogia ja psühhiaatria professori ning ühtlasi aastaid igahommikuselt mediteeriva Richard J. Davidsoni põneva raamatu „Aju emotsionaalne elu“ kohta.

Richard J. Davidson on Madisonis asuva Wisconsini ülikooli psühholoogia ja psühhiaatria professor ning sama ülikooli juures tegutseva Terve meele uurimise keskuse juht. Ta mediteerib juba aastaid igal hommikul 45 minutit ehk teadvustab täiel määral hetkel teadvuses valdavat objekti, olgu selleks objektiks mõni kehatunnetus, emotsioon, mõte või väline stiimul, kuid ta ei lase sellel teadvust üle võtta.

Tänu Tiibeti budismi juhi dalai-laama huvile neuroteaduse vastu, õnnestus tal uurida kogenud mediteerijaid, kes on veetnud üle 10 000 tunni vaimset vaimutreeningut tehes, ning eristada nende ajus püsivaid muutusi. J. Davidson on pühendanud end sellele, et lääne teaduse vahendeid kasutades valgustada ja uurida neid vaimse treeningu nähtusi ja meetodeid, mis on olnud budistliku õpetuse keskne osa juba 25 000 aastat.

Raamatut „Aju emotsionaalne elu“ kirjutades oli Richard J. Davidsoni eesmärk range teaduslikkusega näidata, et emotsioonid pole neuroloogilisest aspektist kaugeltki mingi tühine pealispind, milleks peavooluteadus neid omal ajal pidas, vaid et emotsioonid on ajutegevuses ja mõistuse elus kesksel kohal. Richard J. Davidson on afektiivse neuroteaduse alal teinud 35 aastat uurimistööd ning jõudnud selle tulemusel sadade avastusteni.

Psühholoogia on viimasel ajal väga innukalt kõiksuguseid klassifikatsiooniskeeme vorpinud, väites, et on olemas neli temperamenditüüpi, viis isiksuseomadust ja teab kui palju iseloomutüüpe. Need skeemid ei põhine ajumehhanismide adekvaatsel analüüsil. Kõik, millel on pistmist inimeste käitumise, tunnete ja mõtteviisidega, tuleneb ajust, seega peaks ka iga pädev klassifikatsiooniskeem põhinema ajul. Richard J. Davidson töötas paljude rangete katsete tulemusena välja emotsionaalse stiili kuus mõõdet: säilenõtkus – kui aeglaselt või kiiresti tagasilöökidest toibutakse, hoiak – kui kaua ollakse võimelised säilitama positiivset emotsiooni, sotsiaalne vaist – kui varmas ollakse ümbritsevatelt inimestelt sotsiaalseid signaale vastu võtma, eneseteadlikkus – kui hästi tunnetatakse emotsioone peegeldavaid kehalisi aistinguid, kontekstitundlikkus – kui hästi suudetakse reguleerida oma emotsionaalseid vastuseid, arvestades parasjagu toimivat konteksti, tähelepanelikkus – kui terav ja selge on fookus. Kui olete näiteks oma armsa teisepoolega hommikul tülitsenud, võite kogu ülejäänud päeva ärritunud olla. Te ei pruugi taibata, et põhjus, miks te olete nipsakas, torisev ja jäme, peitub selles, et te pole taastanud oma emotsionaalset tasakaalu – see viitab aeglase taastuja stiilile.  

Raamatus kirjeldatud emotsionaalse stiili kuus mõõdet annavad ülevaate lähtepunktist ehk tänasest seisust. Iga otsus muuta oma lähtepunkti ükskõik millise mõõtme osas peaks põhinema läbikaalutud enesevaatlusel. Tasub päriselt mõelda, kas praegune lähtepunkt takistab teid olemast see, kes te tahate olla, ja elamast elu, mille poole püüdlete. Kui olete oma emotsionaalsest stiilist teadlik, saate kohandada oma elu nii, nagu teile sobib. Arvamuse kirjutanud Marika Ivandi joonistas raamatu abil oma emotsionaalse stiili diagrammi ja rakendab nii raamatus toodud harjutusi kui teadliku rahunemise ning keskendumise koolitusel õpitavaid harjutusi oma säilenõtkuse ja kontekstitundlikkuse mõõte tugevdamiseks, et oma tervist ja suhteid paremaks muuta.  Oma emotsionaalsest stiilist teadlik olemine aitab leida ka sobivaima ameti.  Mõnikord on mõistlik lähtepunkti muuta, kuid võib muuta ka oma maailma – vahetut keskkonda ja eluviisi – nii, et see sobiks teie emotsionaalse stiiliga paremini.

Enesevaatluse, tervema ja rahuldust pakkuvama elu poole püüdlemise teekonnal toetavad teid Väikeses Päikeses 26. oktoobri õhtul algav teadliku rahunemise ja keskendumise kursus ning Lahmuse mõisakoolis 11.-13. novembrini kestev eneseväestamise sügisseminar. Ka Vaikuseminutite kursustel aadressil www.vaikuseminutid.ee on mõistlik silma peal hoida. Vaikuseminutite tasuta tutvustustund toimub 12. oktoobril algusega 16:30 Tallinna Kesklinna Põhikoolis (Pärnu mnt 11).  

Postitatud Uudised

Koostöö Väikese Päikesega

Väikese Päikese Kesklinna lasteklubi (Tuukri 11, Tallinna Ülikooli taga) eestvedajatega on kokku lepitud, et alates 26.10.2016 toimub kaheksal kolmapäeval vahemikus 19:00 – 21:00 kõigile lastevanematele ja teistele huvilistele kursus „Teadlik rahunemine ja keskendumine“. Et teadlikumalt rahuneda ja koondada tähelepanu enne olulist ettekannet, koosolekut, eksamit, võistlust või nende ajal ja järel, väsimuse korral lühikese aja jooksul välja puhata, enda ellu meelerahu ja heaolu lisada.

Üks ema oli juba mõnda aega oma 5-aastase tütrega hingamise harjutust teinud. Ühel päeval, kui ema seisis trepil, märkas ta kaugemal aias tütart, kes ärevalt kätega vehkis. Ema sai aru, et tütar püüab mesilast eemale peletada ja on juba üsna ähmi täis. Ta hõikas tütrele: „Hinga!“ Tütar hakkas hingamise harjutust tegema. Nii tüdruk kui mesilane rahunesid. Siin loos vajas tüdruk veel harjutuse meelde tuletamist. Eesmärgiks võiks olla, et nii emal kui tütrel on just siis, kui on vaja, sobiv harjutus nagu taskust võtta.

Kursuse kaheksa kohtumise jooksul treenime oma rahunemise ja keskendumise oskust. Vaimne treening võib muuta ajuaktiivsuse mustreid nii, et tugevnevad empaatia, kaastunne, optimism ja heaolutunne, väheneb pingeseisundist tulenev sagedane meeleolu langus, väsimus, unetus või unisus, ärevus. Lisaks leiad asjakohast lugemist Meistrite Kooli veebilehe artiklitest „Sisemine kriitik“ ning „Teadlik rahunemine ja keskendumine“.

Rahunemist ja keskendumist toetavat kursust viib läbi pikaaegne õpetaja ja 7. taseme täiskasvanute koolitaja Marika Ivandi: „Uurin ja praktiseerin juba mõnda aega intuitiivpedagoogika keskendumis- ning kohaloluharjutusi, mis on põhiliselt seotud liikumise ja mänguga. Viimastel aastatel olen täiendanud end meelerahu ja tähelepanu (Vaikuseminutite) ning paarisuhte koolitajaks. Minu teekonda toetavad joogaliku teadliku muutuse kunsti teadmised, krija hatha jooga tunnid (“kriya” tähendab “täieliku teadvelolekuga tehtud tegu”) ja Gaia Akadeemia 21. sajandi terviklikku eluviisi käsitlevad õpingud, elan võimalikult palju iseenda ja loodusega kooskõlas. Minu ülesanne on aidata osalejatel jõuda selleni, kes nad sügaval sisimas juba nagunii on ja mida ehk juba teavad, et tuua neis esile see sisemine sügavus, mis toob rahulolu.“

Parim aeg kursusele registreerumiseks on hiljemalt 19.10.2016 meiliaadressi marika@meistritekool.ee kaudu, lisainfot saab numbril 5124183.

Kursusetasu 180€ sisaldab kaheksat kohtumist. Kursusetasu palume kanda Meistrite Kool OÜ kontole EE947700771000831896 hiljemalt 19.10.2016, selgitusse  märkige „Teadlik rahunemine ja keskendumine, 26.10.2016“. Grupi suurus on soovitavalt 12 osalejat.

 

 

Postitatud Uudised

Eneseväestamise sügisseminar – 11.-13. november 2016

Seminarile registreerimisele tasub mõelda siis,

  • kui oled tujutu;
  • kui oled tihti väsinud;
  • kui tunned end õnnetuna;
  • kui oled stressis või närviline;
  • kui kurnatus mõjutab Su elukvaliteeti .

Kui me ei leia rahu iseendas, siis pole mõtet seda ka mujalt otsida (Francois de La Rochefoucauld).

Eneseväestamise sügisseminari eesmärk on suurendada teadlikkust ja oskust iseendas rahulolu luua, praktiseerida enda sisemise väe turgutamise viise ning oma seisundite haldamist.

Pingeseisundis esineb sagedasti meeleolu langust, väsimust, unetust või unisust, ärevust. Pikaajaline pingeseisund ehk stress mõjub organismile hävitavalt, ta laastab eneseusku ja tekitab hirmu. Kui stressirohkele pingutusele ei järgne puhkust ja stressiseisund kestab kaua, võib see vallandada depressiooni.

Eneseväestamise sügisseminaril õpitav aitab Sind, kui oled kogenud pingeseisundit ja pole veel leidnud sobivaid viise, mis aitavad pingeseisundist lõdvestuda, puhata, välja tulla või tahad oma praktilisi oskusi täiendada. Seminar sobib hästi ka pingeseisundi ennetamisest huvitatud osalejale, kes tajub nii isiklikus kui tööalases elus tujutust, kurnatust, närvilisust.

Eneseväestamise sügisseminar leiab aset Lahmuse mõisakoolis (Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandimaa). PS. Kui Sul on võimalus tulla oma autoga ja saad kedagi kaasa võtta, siis anna palun teada!

Majutume 2-3-kohalistes tubades. Soovitav on kaasa võtta joogamatt, väike padi ja pleed ning vahetusjalanõud.

Toetame meis toimuvaid protsesse tervisliku taimetoiduga. Kui kellelgi on erimenüü, siis andke sellest kindlasti eelnevalt teada.

Reede – hoitud ringi loomine + tänulikkuse imeline vägi

18:00 kohale jõudmine, endale sobiva pesa sisseseadmine

19:00 õhtune kehakinnitus

20:00 hoitud ühise ringi loomine, tänulikkuse praktika

Päeva lõpetavad vabastav tants ja ühine muusikaloome (kumbki ei eelda eelnevat oskust).

Laupäev – väeseisundi loomine + kooskõla iseenda ja teistega

08:00 väeseisundi loomine looduses – ärgates on meie ees justkui valge leht, meil on valik, me ise otsustame, mida hakkame tänasesse päeva maalima

09:00 hommikune amps

10:00 minu võimalused oma elukvaliteeti tõsta (nii kogemuslik kui teaduslik aspekt), rahunemis-, keskendumis- ja kohalolupraktikad

13:00 lõunapala, Lahmuse mõisa ümbruse nautimise võimalus

15:00 suhestumine iseenda ja teistega, hoitud ringi jutud (igaüks avab ennast just nii palju, kui ta selleks valmis on), lõdvestumispraktika

19:00 õhtune kehakinnitus

Päeva võtavad kokku helirännak ja muusikaline ühisloome.

Pühapäev – minu hindamatu elu

08:00 väeseisundi loomine looduses

09:00 hommikune amps

10:00 tasakaal minu igapäevaelus, seminari jooksul valminud viljade kokkukogumine, sisemised otsused, heasoovlikkuse praktika

13:00 lõunapala, koduteele asumine

Eneseväestamise sügisseminari  tasu on 170 eurot (tasudes ettemaksu enne 01.11.2016), 190 eurot (tasudes ettemaksu peale 01.11.2016). Palume tasuda ettemaksu 90 eurot hiljemalt 01.11.2016 Meistrite Kool OÜ kontole EE947700771000831896, selgitusse palume märkida „Eneseväestamise sügisseminar ja toimumise kuupäev“. Ettemaksu osaleja plaanide muutumise tõttu ei tagastata. Ülejäänud osalustasu saab maksta kohapeal. Hind sisaldab kolme päeva programmi ja majutust koos hommiku-, lõuna- ning õhtusöögiga. Osalejate arv on piiratud. Registreerimine ja info: marika@meistritekool.ee.

Eneseväestamise sügisseminarile ootab Sind 7. taseme täiskasvanute koolitaja Marika Ivandi: „Uurin ja praktiseerin juba mõnda aega intuitiivpedagoogika keskendumis- ning kohaloluharjutusi, mis on põhiliselt seotud liikumise ja mänguga. Viimastel aastatel olen täiendanud end meelerahu ja tähelepanu (Vaikuseminutite) ning paarisuhte koolitajaks. Minu teekonda toetavad joogaliku teadliku muutuse kunsti teadmised, krija hatha jooga tunnid (“kriya” tähendab “täieliku teadvelolekuga tehtud tegu”) ja Gaia Akadeemia 21. sajandi terviklikku eluviisi käsitlevad õpingud, elan võimalikult palju iseenda ja loodusega kooskõlas. Minu ülesanne on aidata osalejatel jõuda selleni, kes nad sügaval sisimas juba nagunii on ja mida ehk juba teavad, et tuua neis esile see sisemine sügavus, mis toob rahulolu.“

Eneseväestamise suveseminaril osalenud Kadri kirjutas tagasisides: „Tänan Sind südamest selle seminari eest. See oli rahutoov, tasakaalustav nädalavahetus. Endasse vaatamise aeg. Ma sain seminarilt rohkem kui ootasin. Mõni mõttepusa keris ennast lahti ilma sundimata ja mulle ootamatul moel.“

 

Postitatud Avatud koolitused, Uudised