Et laps saaks elus hästi hakkama

images3[1]Kes võiks lapse jaoks koolis veel olulisem olla kui mitte tema klassijuhataja? Kui mõtleme tagasi oma kooliajale, siis sageli meenub kõigepealt just tema. Norra pedagoogikalektor Godi Keller ütleb, et lapsel on elus hästi hakkama saamiseks tarvis seitset omadust ja oskust. Nende seitsme omaduse ja oskuse kujunemisel on lisaks vanematele ka klassijuhatajal tähtis roll täita. Täna peatume neljal neist.

Kord rääkis üks ema Godi Kellerile uhkusega, et tema viieaastane laps õpib juba arvutist tähti ja numbreid. “Selle ema jaoks on tähtis, et tema laps saaks koolis hästi hakkama,” järeldab Godi Keller, isa, vanaisa ja pedagoog, kes peab lastevanematele ja õpetajatele üle Euroopa loenguid ning on Oslo lastevanemate kooli eestvedaja. “Mulle on tähtis, et laps saaks elus hästi hakkama.” Järgnev lugu põhineb intervjuul, mille Godi Keller andis Perele ja Kodule aprillis 2010. Toona ja ka hiljem on ta pidanud Eestis loenguid, kohtunud vanemate, õpetajate ja lastega. “Kirjutage järgnevad seitse punkti paberile,” kõlab tema soovitus lapsevanematele, “kinnitage see paber oma voodi juurde seinale, lugege igal hommikul üle ning mõelge: kuidas saate täna neid lapse omadusi tugevdada, säilitada ja toetada?” (Kivisalu, 2010). Klassijuhataja paneb kokkulepped peredega samuti oma klassi seinale üles, vaatab igal hommikul üle ja juhindub neist kogu oma tegevuses. Lapsed, nende vanemad ja õpetajad eesotsas klassijuhatajaga täidavad kokkuleppeid igapäevaselt ainult siis, kui nad on osalenud kokkulepete sõlmimisel ja tunnevad ennast tõeliste vastutajatena kokkulepete täitmise eest. Kogemuste põhjal sarnanevad peredega sõlmitud kokkulepped sageli järgnevate Godi Kelleri esile toodud  taotletavate omaduste ja oskustega, mida lapsel on elus hästi hakkama saamiseks tarvis. Kuus esimest on lapsel juba sündides olemas, viimane omandatakse elu jooksul.

1. Eneseusaldus. Eneseusalduse all peab Godi silmas iseenda tundmist ja sisemist kindlust (mitte segi ajada välise enesekindlusega, mille annab teiste hinnang ja mille ühe liialdusena võidakse tajuda isekust). Laps, kes on korras enesehinnanguga ja kindel oma võimes toime tulla, säilitab ka keerulistes olukordades rahu ning teiste hinnang ei kahjusta tema enesetunnet olulisel määral. Kuidas tugevdada lapse eneseusaldust?

  • Paku lapsele väljakutseid – selliseid, mille kohta tead, et laps saab nendega hakkama või et nendega hakkama saamiseks peab ta end pisut ületama. Neist saab laps tunde, et ta oskab midagi, mida ta varem ei osanud.
  • Jälgi, et laps ei peaks korduvalt läbi kukkuma. Loomulikult peab laps kogema ka kaotust ja ebaõnne, ent kui need aina korduvad, kahjustab see tema eneseusaldust. Laps peab õnnestuma piisavalt, et mitte kaotada energiat ja tahet teha läbi pingelist õppimise protsessi.
  • Ära tekita lapses ärevust. Enamasti pole küsimus selles, et laps ei saagi näiteks koolis mingi ainega hakkama, vaid tema valmisolekus õppida. Kui laps pelgab õpetajat, ei pruugi halvad hinded tulla sellest, et laps ei saa ainest aru, vaid ärevus võtab talt võime mõelda.  Rahulikus keskkonnas saaks laps kõigest aru.
  • Ära satu paanikasse ega muutu süüdistavaks, kui laps on saanud kehva hinde. Laps loeb mõtteid ja tundeid. Oled sa oma südames ikka kindel, et head hinded on kõige tähtsam asi elus?
  • Iga laps on mingil alal andekas – kes muusikas, kes kunstis, kes enesetunnetuses, kes käelises tegevuses. Elus pole sageli tähtsaim see andekus, mida koolis hinnatakse.
  • Pidage sõbralikku dialoogi, dialoog vanema ja kooli vahel toetab last, sest ta tunneb ühendust.
  • Ärge tähtsustage eneseusalduse tugevdamise vahendina üle võistlust, omavahelist jõu- ja osavusproovi. Godi Keller: “Võistlus on hea vaid võitjale ja teisele-kolmandale, kõigile ülejäänuile on see katastroof.” (Kivisalu, 2010).

2. Usaldus maailma vastu. Maailma usaldav laps julgeb ringi liikuda ja uusi alasid katsetada, küsida ja eksida. Usalduse vastand on hirm. Kuidas toetada lapse usaldust maailma vastu?

  • Enne, kui räägid looduse saastamisest, sõdadest ja ülekohtust, õpeta laps loodust, ümbritsevat elu ja inimesi armastama. Kui laps on saanud olla rõõmus metsa või jõe üle, kui teda on õpetatud neid armastama, kaitseb see teda edaspidi.
  • Kontrolli oma hoiakut: kas sinus eneses on säilinud usk inimkonna headesse kavatsustesse või usud sa, et maailm on lootusetu paik? Laps võtab esmajärjekorras üle mõtted ja tunded, mis valitsevad vanemate ja seejärel õpetajate sees. Ka siis, kui räägitakse vastupidist.
  • Märka last ümbritsevate täiskasvanute hoiakut. Lapse usaldust kahjustab, kui tema hoidjaks või õpetajaks on inimene, kes korrutab, et maailm on üks lootusetu paik ja inimesi valitseb kurjus (Kivisalu, 2010).

3. Elurõõm. Elurõõm on väga tihedalt seotud eelmise punktiga. Elurõõmus laps naudib ennast ja oma tegemisi, kui need ka kõrvalseisjale tähtsusetud tunduvad. Ta oskab tunda rõõmu väikestest asjadest. Kuidas tugevdada elurõõmu?

  • Jäta lapsele võimalus midagi oodata ja igatseda. Tänapäeval on see suur väljakutse, kõike võib ju saada kohe ja kiiresti. Soovitu kiire saamine tekitab tühjustunnet ja igavust ning jätab lapse lõpuks ikkagi rahulolematuks.
  • Tekita elurutiinis kindel aeg, mida oodata. Looge mõni traditsioon – tähtis on, et see erineks muust ajast ja teeks kõiki õnnelikuks.
  • Otsi võimalusi luua meeleolu, kas küünlavalguse, ühise matka või jutuajamisega. Laps kogeb sellest, et rõõmu ja püha tunnet tekitab ühisosa, mitte asjad (Kivisalu, 2010).

4. Uudishimu Uudishimu tõukab avastama maailma ja elu. Selle vastandiks on ükskõiksus: miski ei köida last, kõik on igav. Kuidas säilitada lapse uudishimu?

  • Samamoodi nagu elurõõmugi, andes lapsele võimaluse midagi oodata.
  • Juhindu lapse elavast huvist. Uuri valdkonda, mis talle huvi pakub, ja vestle sobival hetkel sel teemal. •    Ole ise uudishimulik ja aita lapsel elu eri valdkondi avastada. Ära moraliseeri – pole olemas õigeid vastuseid, tuleb lihtsalt ümbrust uurida.
  • Ära heitu, kui teismeline tundub olevat kaotanud uudishimu ja vastab kõigile ettepanekutele kuhugi minna: ei huvita! Teismeline on isegi uudishimulikum kui noorem laps, lihtsalt tema huvid on muutunud. Enamik teismelise uudishimust on suunatud sellele, mis toimub tema enese sees, tema eakaaslastes ja nende vahel (Kivisalu, 2010). …

Lapsevanemaid ja õpetajaid toetab selle mõistmises, mis aitab lastel elu ja õppimisega paremini toime tulla ka Telegrami artikkel „Ajatu: 6 omadust, mis aitavad lastel elu ja õppimisega paremini toime tulla“.

Meistrite Kooli väljaantav raamat  „Loomulik õppimine toetudes uudishimule ja huvile“ käsitleb paljuski puudutatud teemasid. Raamat on mõeldud eelkõige lasteaia ja algklasside õpetajatele ning lastevanematele. Trükise valmimine on erinevatel põhjustel viibinud, märtsis 2015 on 100 raamatu valmimine kirjastusega kokku lepitud. Soovitav on oma tellimishuvist juba täna meiliaadressil marika@meistritekool.ee märku anda. Originaalraamat sisaldab 130 lehekülge, eestikeelne raamat maksab 18.90€ ja jõuab tellijateni üldjuhul pakiga.

 

Share Button