Kas laste, nende vanemate, töötajate ja kogukonna liikmete kaasamine on põhjendatud või ajaraiskamine?

Ei võta ma vastutust kanda,
kui pole ma osa sest saand (Eesti rahvalik laul)

Tänases Eestis tunneme sageli puudust meie arvamuse ja ettepanekutega arvestamisest, oluliste teemade üle arutamiseks ajavõtmisest, rääkimata kaastöötajate ning teiste partnerite märkamisest, nendega koostöise suhte ülesehitamisest. Aga kui me võtame täna vastu otsuse, et tahame jõuda kõigi osapoolte rahuloluni, siis on parim moodus nimetatud osapoolte kaasamine. Miks?

Juba 2005. aasta detsembrikuise juhtimisajakirja Director artiklis „Töötajate kaasamine – kas põhjendatud meetod või ajaraiskamine?“ on uuringutele toetudes öeldud, et kaasamine võib ettevõttele vägagi hästi mõjuda, aga ainult siis, kui juhtkond ja töötajad ka üksteise erinevaid huve tunnustavad ja näevad diskussiooni arendamises mõlemapoolset kasu. Tulemusliku kaasamise eelduseks on see, et juhtkond usaldaks töötajaid ja vastupidi. Esmajoones tõuseb töötajate rahulolu. Nii et töötajad, kes on kursis toimuvaga, kes saavad oma arvamust avaldada ja selle kaudu juhtimisotsuseid mõjutada, on rahulolevamad, pühendunumad ja üldiselt ka produktiivsemad kui nende kolleegid, keda kaasatakse vähem või ei kaasata üldse. Kui õpetajad on rahul ja pühendunud, mõjutab see iga lapse õppekeskkonda.

Millistesse juhtimisotsustesse töötajaid ja koostööpartnereid kaasatakse? Nimetatud artiklis on ettevõtlust silmas pidades järgmist liigitust otstarbekaks peetud:

1) strateegilisi otsuseid (ettevõtte eesmärgid, struktuur, omandivormi muutus, ümberpaiknemine, investeeringud);

2) taktikalisi otsuseid (tehnoloogia, ametikohtade tööülesanded, tööohutus);

3) operatsioonilisi otsuseid (ehk allüksuse tasandil tehtavaid otsuseid);

4) heaolu puudutavaid otsuseid (söökla, spordi- ja kultuuriüritused, stipendiumid).

Siin saab samuti paralleele nii lasteaia kui kooliga tõmmata.

Veebileht www.kaasamine.ee toob välja järgmise põhjenduse, miks kaasamine võiks juhile oluline olla. Üha enam seisame silmitsi olukordadega, kus

  • olemasolevale probleemile puudub ühene lahendus;
  • erinevad probleemid (majandus, keskkond, haridus, sotsiaalsfäär jne) on ääretult komplekssed;
  • otsused puudutavad paljusid inimesi;
  • soovitakse leida loovaid, tulevikku suunatud lahendusi;
  • soovitakse näha inimesi ühise eesmärgi nimel tegutsemas.

Kaasav juhtimine võimaldab jõuda olukorrani, kus otsused on võimalikult arusaadavad ja laiapõhjalised, kaasavas protsessis osalejad tunnevad ennast otsustajate ja ühtlasi vastutajatena. See on tõeline väärtus. Samas muidugi tuleb tõdeda, et kaasavad protsessid võtavad üldjuhul rohkem aega ja nende suunamisel on sageli mõistlik lisajõudu rakendada, näiteks Meistrite Kooli koolitaja-konsultandi näol. Kui tahame jõuda kõigi osapoolte rahuloluni, siis on kaasamine põhjendatud.

Share Button