Lasteaia, kooli, piirkonna … eripära

images3DIKM8D7Staažikad koolijuhid meenutavad tunnustavate sõnadega eelmise sajandi lõpus toimunud haridusprogrammi „Omanäoline kool“.  Isa ja poja, Urmas ja Uku Varblase tandem Tartu Ülikoolist tõi teisipäeval, 14. oktoobril oma loengus välja nutika spetsialiseerumise olulisuse ka nii väikeses riigis kui Eesti. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus rõhutab õppe korraldamise põhimõtete all,  et kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära. Samas seaduses on kirjas, et riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument ja milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad toovad välja kooli õppekava ülesehituse, kus esimeseks punktiks on kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid.

Mille järgi me eristame ühte kooli teisest? Mis võiks olla kooli eripäraks? Konguta Kooli teame Juku Akadeemia järgi, Lüllemäe Põhikooli sealse tõhusa koostöö pärast lastevanematega, Johannese Kooli Rosmal waldorfpedagoogika rakendamise tõttu, Viimsi Keskkooli sealse tugikeskuse ja õpitoe pärast jne.

Mu tütar õppis ettevõtlusklassis, pidasin täiesti loomulikuks, et tal on peale 12. klassi lõpetamist valmisolek luua oma ettevõte. Ta on õppinud tundma oma tugevaid ja nõrku külgi, leidnud huvipakkuva, koostöös teistega ideid genereerinud ja neid õpilasfirma loomise kaudu teostanud. Äriplaani koostamine, oma valdkonna tegijatega tutvumine, töövarjuks olemine alates 8. klassist ja mitu korda õppeaastas, selle valdkonna õppeasutustes ja ettevõtetes praktiseerimine võiksid olla täiesti loomulik osa ettevõtlusklassi õpilaste õppetöös. Miks mitte teha näiteks Tallinnas asuval koolil  koostöödTallinna Ettevõtlusameti, SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse(Ettevõtlik kool) jaPõhja-Eesti Rajaleidja keskusegajne.

 Ettevõtlusklassiga seostub võimalus taotleda ettevõtliku kooli tiitlit, kuid võimalusi oma eripära määratleda on tunduvalt rohkem ja need ei pea olema erinevate nimetustega seotud. Samas on mõistlik meenutada veel  juba olemasolevaidtervist edendava kooli, väärtuspõhise koolinimetust ja miks mitte mõelda veel loovale ja kogukonda kaasavale koolile. Milliseid võimalusi te veel näete? Millised nimetatutest välja jätaksite? Kuidas see kõik läbi mõelda ja oma organisatsiooni jaoks süsteemseks muuta? See on täna iga lasteaia, kooli, kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ootan juba põnevusega koolide õppekavu, kus on kooli eripärast tulenevad valikud välja toodud, sest 1. septembriks 2015 peavad need valmis olema.

 

 

Share Button