Sisemine kriitik

See on uskumatu, kui sageli ja järjepidevalt me oma sisemise kriitikuga kohtume. Küll siis, kui oleme millekski valmistumas ja seda ehk veidigi teistmoodi tegemas kui tavaliselt. Järjest ütleb ta meile: „Sa ei saa sellega hakkama või sa ei ole piisavalt hea jne“. Ka oma tegemiste keskel pistab ta pea põuest välja ja ikka kommenteerib: „Näed, see inimene arvab sinust seda halvasti ja too teine midagi teist, sa ei meeldi kolmandale üldse jne“. Kogu koostöö või mingi etapp saavad läbi, ootad pingsalt tagasisidet või kokkuvõtet tehtule ja ikka see sisemine tegelane tõstab pead, kas sa oled ikka olnud piisavalt hea suhtleja, asjatundlik, uusi ideid genereeriv ja teostav. Su meeleolu langeb, tekivad seosed, mälestused varasematest ebaõnnestumistest, läbikukkumise tunne aina kasvab.

Mark Williams ja Danny Penman oma raamatus „Ärksus: tee rahuni pöörases maailmas“ täiendavad meie sisemise kriitikuga võitlust ja seetõttu elurõõmu kadumist faktidega, et depressioon levib maailmas jalustrabava kiirusega. Ligi 10% elanikkonnast kannatab järgneva aasta jooksul suure tõenäosusega kliinilise depressiooni all. Ja olukord muutub ilmselt halvemaks. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kujutab depressioon endast 2020. aastaks leviku poolest teist terviseprobleemi. Mõelgem selle üle hetkeks järele. Vähem kui kümne aasta pärast võtab depressioon suuremat lõivu kui südamehaigused, artriit ja paljud vähivormid. Varem oli depressioon hilise keskea haigus, nüüd ründab see esimest korda kahekümnendate eluaastate keskel ja märgatav arv inimesi kogeb esimest lainet juba teismeeas. Tegu on püsiva haigusega, kuna 15-39% selle all kannatajaid on ka aasta hiljem depressioonis. Kõige hirmutavam on see, et depressioon kipub naasma. Kui oled juba korra depressioonis olnud, on tõve kordumise tõenäosus 50% – isegi siis, kui oled täielikult tervenenud. Ei ole tarvis palju kujutlusvõimet eeldamaks, et paari aastakümne jooksul muutuvad rahulolematus, depressioon ja ärevushäired rahulolu ja õnnetunde asemel tavaliseks vaimuseisundiks.

Diana Vähi lisab Eesti laste kohta värske TAI uuringu põhjal artiklis „Diana Vähi: me peame rääkima vaimsest tervisest“, et 2013/2014. õppeaastal koges ligi veerand (24,2 protsenti) 15-aastastest poistest ja tervelt 43,9 protsenti samaealistest tüdrukutest vähemalt üht depressiivset episoodi ja et seda on 5-6 protsenti rohkem kui neli aastat varem. Tänasel päeval on Eestis depressioon 5,6 protsendil rahvastikust (A. Kleinbergi doktoritöö andmetel), see on umbes 75 000 inimest. See on 75 000 inimest, kelle igapäevategevused kannatavad, sest nende tegutsemistahe on langenud, meeleolu on päevast päeva nullis ja lihtsamatestki asjadest rõõmu tunda paistab pea võimatu.

See on aastatepikkune töö iseendaga, et mitte alla anda, mitte uskuda seda sisemist kriitikut. Kuidas murda end sellest kohati täiesti surnud ringist välja? Ka siin tulevad Mark Williams ja Danny Penman oma aastatepikkustele uuringutele toetudes appi. Õnnetute mälestuste, negatiivse sisekõne ja kritiseeriva mõtteviisi esilekerkimist peas ei ole võimalik takistada, kuid saad ennetada neile järgnevaid sündmusi. Suudad takistada surnud ringil iseendast toidu hankimist ja negatiivsete mõtete spiraaliks muutumist. Ja seda saad teha, kui rakendad alternatiivset viisi enese ja ümbritseva maailmaga suhtlemiseks. Mõistuse võimed on üsna piiratud tegutsemisrežiimis probleemide analüüsimisel. Meie probleem ongi tegutsemisrežiimi kasutamine nii tihti, et me ei näe enam sellele alternatiivi. Kuid ometi on olemas teine tee. Kui seisataksid ja mõtleksid hetkeks selle üle, siis taipaksid, et mõistus mitte ainult ei mõtle. Mõistus on ka teadlik, et mõtleb. Selline puhta teadlikkuse vorm lubab kogeda maailma otse enda kaudu. Tegu on mõtlemisest laiema nähtusega. Seda ei varjuta mõtted, tunded ega emotsioonid. Teadlikkus on justkui kõrge mägi, vaatepunkt, millelt avaneb panoraam kilomeetrite kaugusele. Puhas teadlikkus ületab mõtlemise piirid. See lubab astuda välja negatiivse sisevestluse lobast ning reaktiivsetest tungidest ja emotsioonidest. Teadlikkus lubab vaadelda maailma taas avatud silmadega. Ja nii muutub elu tasapisi taas imeliseks ja rahulolu pakkuvaks.

Aeg-ajalt võib meie sisetunne meile öelda, et tegelikult oleme meie ise nappivaks osaks – meie tahe või võime elada elu täiel rinnal, nautida seda võimalust, mida meile on antud, just seda käesolevat – ja teadmine, et väärime viibimist siin maailmas ja suudame seda ka teha. See on väga julge sisetunne või teadmine. Kuigi teadlikult elamine ja vähem kriitilisust kõige muu suhtes on tõepoolest väga hea plaan, ei ole võimalik pelga ideega kaugele jõuda. Et ärksusest oleks abi neile, kes tahavad sellest kasu saada, on vaja täielikku pühendumist. Ärksus on eluviis, mitte vaid hea juhtmõte, kaval tehnika või lühiajaline moeröögatus. Kusjuures, see on tuhandeid aastaid vana tegevus, mida nimetatakse sageli budistliku mediteerimise tuumaks, kuigi ärksuse põhiline olemus, tähelepanu ja teadlikkus ümbritsevast on universaalne. Ärksus on avaldanud tugevat mõju inimeste tervisele, heaolule ja õnnetundele, nagu näitavad teaduslikud ja meditsiinilised tõendid. (Mark Williams ja Danny Penman).

Elu on võimalik elada täiel rinnal, selleks vajalik meelerahu peitub sügaval meis kõigis. Vaid kaheksa nädalaga võid muuta oma elu tundmatuseni – seda on Mark Williamsi ja Danny Penmani sõnul kogenud miljonid inimesed üle maailma.

Keila linna laste, nende vanemate ja noortega alustasime aprilli esimesel nädalal seda põnevat kaheksanädalast teekonda, et teadlikumalt rahuneda ja keskenduda, enam märgata enda sees ja ümber toimuvat, vaadelda maailma taas avatud silmadega, elada täiel rinnal ning leida üles meis kõigis peituv meelerahu, elurõõm. Ja tunnistame, et see on eluviis, mitte lihtsalt mõned korrad kogetav toredate harjutuste, tehnikate kogum. Heameel on tõdeda, et Kohila lähedal Sutlema külas elavad lapsed ja noored koos noortejuhiga ning Rakvere Vanalinna Kooli esindaja on samuti kaheksanädalase programmi vastu huvi tundnud.

Lasteaia ja koolide õpetajatele toimuvad sarnased vahepealse isikliku praktika programmiga kahepäevased koolitused Vaikuseminutite koolitajate suunamisel. Meistrite Kool viib läbi enesejuhtimise praktilisi seminare just nii pikana, kui lasteaedade, üldhariduskoolide, huvi- ja kutsekoolide õpetajad ning kohalike omavalitsuste ja teiste nii avaliku kui erasektori ettevõtete töötajad vajavad. Praegu on just õige aeg igas eas inimeste tervisele, heaolule ja õnnetundele tähelepanu pöörata ja seda mitte edasi lükata, sisemisel kriitikul mitte võimust võtta lasta.

 

Share Button