Soe ja hooliv kool

Raamatus „Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik“ on kirjas Kennedy põhikooli lugu. Üks asendusõpetaja ütleb Kennedy kohta nii:“ Olen käinud selle piirkonna igas koolis ja ma võin teile öelda, et kui te Kennedysse lähete, siis te tunnete, et see on teistsugune. See on soe ja hooliv koht.“ Vaid mõni aasta varem ei olnud soe ja hooliv sugugi need sõnad, millega Kennedy kooli oleks kirjeldatud. Seal oli raskusi, et leida lapsevanemaid, kes oleksid olnud nõus koolielus aktiivselt osalema, sest nad tundsid end ebamugavalt ja ohustatuna mitmete õpilasrühmade poolt(Põder, Sutrop, Valk).

Eesti lapsevanemad on viimastel aastatel mitmeid erakoole loonud, paljud lapsed õpivad vanema soovil koduõppel, sageli õpetab lapsevanem ise oma lapsi kodus. Aina enam otsivad vanemad võimalusi ja lahendusi, kuidas oma lapsele luua või leida soe ja hooliv õppekeskkond. Pered kolivad piirkondadesse, kus tegutsevad just sellised koolid. Juba täna nõuavad lapsevanemad õpetajatelt rohkem hoolimist lastest ja oma tööst. Iga kohaliku omavalitsuse juht ja tema meeskond saab väga palju ära teha selleks, et tema piirkonna koolis seatakse eeskujuks, hoitakse au sees, arutatakse, peetakse oluliseks ja rakendatakse samas raamatus toodud moraalseid ja intellektuaalseid omadusi, nagu võimet anda hinnangut, endast parima andmist, austust enda ja teiste vastu, hoolivust, ausust, ehedust, abivalmidust ja kodanikutunnet, ning kus seda tehakse koolielu igas aspektis – täiskasvanute eeskujust õpilaste omavaheliste suheteni, distsipliini hoidmises, õppekava sisus, akadeemilistes nõudmistes, koolikeskkonna kõlbelises meelsuses, õppetööväliste tegevuste läbiviimises, nii töötajate, õpilaste kui lastevanemate kaasamises.

Kennedy põhikoolis alustati koolijuhi ja nõustaja koostööst, kuid õigepea kaasati nii töötajad, kooli hoolekogu, lapsevanemad, kogukonnaliikmed, abitöötajaskond kui ka loomulikult õpilased. Koos püstitati kooli arengueesmärgid ning samm-sammult hakati nende suunas liikuma, tõsiseid muutusi kogu kooli arengus märgati üsna pea, peale kahte õppeaastat tihedat tööd võis koolis toimivaid suhteid ja koostööd juba soojaks ning hoolivaks nimetada. Ka üks Eesti õpetaja unistab soojast ja hoolivast koolist.

Meistrite Kooli koolitaja-konsultandi koostöö mitme kohaliku omavalitsusega koolivõrgu või kogu haridusasutuste võrgu korrastamisel, mis toetub ka TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja-nõustaja erinevatele praktilistele kogemustele, on viinud lõpuks koolide sisulise arengu nõustamise etappi. Miks mitte ei võiks me muuta piirkonna koolid üheskoos soojaks ja hoolivaks? Kui tunnete, et on õige aeg leida nõustaja või kriitiline sõber muutuste protsesside suunamisel toeks, siis kirjutage aadressile marika@meistritekool.ee.  

Meistrite Kooli järgmine uudiskiri jõuab huviliseni augustis 2014.