Valla või linna haridusasutuste võrgu korrastamine

imagesRMC4KW3FAlice oli teeristil, seal oli mitu teed ja Alice ei teadnud, millist valida. Jänes jooksis mööda ja Alice küsis, millise tee ta peaks valima. Jänes täpsustas: „Aga kuhu sa minna tahad?” Alice vastas: „Ma ei tea.” Jänes: „Siis pole ju mingit vahet, millise tee sa valid.“ (Alice Imedemaal, Lewis Carrolli)

Paljud Eesti valla- ja linnavalitsuse esindajad otsivad täna oma teed, kuidas olemasolevate ressurssidega kogukonna lastele võimalikult nende ootustele ja vajadustele vastavad õppimis- ja kasvutingimused luua. Meistrite Kooli koolitaja-konsultandiga koostöös on õpilaste, nende vanemate, haridusasutuste töötajate ja teiste kohalike arvamusliidritega intervjuusid läbi viidud, mille käigus on selgunud kohalike elanike ühine kaugem siht ehk milliste hoiakute ja oskustega noori koostöös kasvatatakse, samuti on analüüsitud hetkeolukorda ning arutletud erinevate võimalike haridusasutuste võrgu muutmise variantide üle.

Meistrite Kooli koolitaja-konsultant lisab: „Minu roll on kohalike elanike arvamused kokku koguda, enda kogemused juurde tuua ning koos kohalike elanikega erinevaid võimalikke arenguid analüüsida, et lõpuks jõuda selle piirkonna jaoks sobivaimani ja lähtuda ikkagi laste ootustest ning vajadustest. Sageli on selliste muutuste juhtimisel oluline just usaldusväärsus, kohalike inimeste omavaheliste suhete alles jäämine, koos kogukonnaga ootustele ja vajadustele vastavaima tee leidmine. Samuti esialgu ehk võimatunagi näiva tee kaalumine. Väljastpoolt kogu protsessi juhtimine, mis tõeliselt sisuliste muudatuste korral võtab aasta või kaks aega, võimaldab seda.“

Peale intervjuusid toimuvatel kahepäevastel mõttetalgutel, kus osalevad need kohalikud inimesed, kes selleks soovi on avaldanud, analüüsitakse intervjuude käigus selgunud võimalikke arenguid ning lõpuks kujundatakse koos kohalike elanikega nende ootustele ja vajadustele vastavaim tee. Põhiline, et iga kohalik elanik, kes tahab protsessi panustada, seda teha saaks ja tunneks ennast kogu protsessi jooksul hoituna. Iga valla või linna elanike valikud on erinevad, kuid neid ei saa teha ilma kohalikke arvamusi küsimata, nendega arvestamata, kohalike elanike protsessis osaluseta. Kui kohalikud elanikud ei tunne, et nad on muutuste protsessis osalised, siis ei pruugi nad kellegi tehtud otsuseid aktsepteerida. Eestis on näiteid, kus kohalike elanike arvamust pole arvestatud ja vanemad panevad lapsed muutuste protsessi mitte kaasamise pärast naabervalla kooli.

Hetkel toimub koostöö ühe linna- ja kahe vallavalitsusega üle Eesti. Arutlusel on väga erinevaid haridusasutuste võrgu ja kogu piirkonna elanike vajadusi arvestavaid arenguid:

  • Integreeritud gümnaasiumiaste ja kutseõpe;
  • Koostöös kohalike ettevõtetega eelkutseõppe ja kutseõppe üldharidusse lõimimine;
  • Kohaliku eripära (looduslik või ajalooline keskkond, multikultuursus, aktiivne ettevõtlus või muu piirkonnale oma nägu andva tegevusvaldkonnaga organisatsioon jne) veelgi tõhusam õppe- ja kasvatustöösse integreerimine, seeläbi huvi korral vastava keskuse loomine;
  • HEV õpilastele ja juba täiskasvanud puuetega inimestele keskuse loomine;
  • Ettevõtliku kogukonna erakooli loomine jne.

Meistrite Kooli arenguprogrammi „Kogukonda kaasav muutuste juhtimine“ kohta saab lugeda siit.

 

Share Button